Nüüd teen ma ilmselt kellelgi liiga üldistades, aga kui me enda majutusasutust looma hakkasime, siis mõtlesime kohe, et on olemas üks tore rahvus, mida me ei kavatse majutada. Aga unustasime täielikult ära, et on veel üks tore rahvus, millel on sarnane nimi.
Üks tore noorpaar oli meie esimesed kliendid läbi airbnb. Broneering tuli kell ca 23:00- kusjuures, see oli sama õhtu, kui ma “matustelt” tulin ja just olin paar tundi ilu-und teinud köögipõrandal pärast meeletut kogust Gruusia veini.
Tore noorpaar saabus ja tänas meid, et vastu võtsime, et olid kuskil just üle saanud broneerides.
Küsisd veel, et kas saaks pesu pesta. Ütlesin, et saab, aga ei soovita, kuna pesu ei kuiva öösel ära ja hakkab haisema, ning soovitasin hommikul pesu masinasse panna, et tuul kuivatab ülikippelt ära. Sellepeale ütlesid nad, et ok siis pole hullu, lendavad niikuinii homme ära. (Arvestades tuppa pandud tutikat šampooni, millest paar tilka oli alles, siis ilmselt nad pesid kraanikausis siiski ise)…
Saime sellest korrast juba mõned õppetunnid kätte:
Järgmisel päeval olime head inimesed ja pakkusime neile ise heasüdamlikult, et kui soovite, võite tund hiljem välja checkida meie juurest, ehk kell 13:00. Kell 13 aga ei olnud veel kosta lahkumise hääli.
Kuna nad hommikul käisid PCR testil, siis eeldasin, et sellega on mingi jama ning andsin uuesti märku, et kas soovivad järgmiseks ööks ka jääda. Vastust ei tulnud.
10 minutit enne kella 14 andsin neile märku, et palun lahkugu hiljemalt kell 14, kuna meil on uus broneering.
Selle peale lõpuks tots vastas, ehk helistas mulle ja oli küllaltki pahur, et “me ju tulime õhtul nii hilja, et kas me siis ei või olla tund või 2 veel?”. Seletasin, et 2 tundi on niigi juba check outist üle, et kell 12 pidi tegelikult juba ruum tühi olema ja me peame koristama hakkama.
Tots ütles, et “kas me siis ei võigi duši all enne ära käia”. Ma vastasin juba konkreetselt, et 10 minutit on ju aega, et pärast seda peame tõesti koristama hakkama.
Nad ei lasknud ennast sellest häirida, ning alles 45 minutit hiljem vabastasid nad toa ning saatsime nad uksest välja.
Õudusega läksime üles, et nooh, mis toast alles on.
Kõik oli alles.
Aga nad olid toas suitsetanud ja mitte vähe. Rõve läppunud suitsuhais. No krt, kas raske on 1 samm rõduuksest välja astuda?!
Siit õppisime seda, et alati tuleb enne välja viskamist tuba üle kontrollida (kuigi ma ei tea, mida me oleks peale hakanud, kui oleks kohe teada saanud,kui nad veel seal olid. Kellelgi äkki häid ideid tulevikuks?). Teiseks õppisime, et ise ei tasu heasüdamlik olla ja midagi pakkuda. Kolmandaks õppisime, et igale kliendile tuleb eraldi kõik reeglid üle rääkida ning näidata, kuidas asjad käivad.
Suitsuhaisu tuulutasime toast nädal aega välja, ning voodipesu ja käterätikud käisid 3 korda pesus, ning tuuldusid rõdul veel mitmeid päevi.
Nüüd aga neljanda õppetunni juurde –
Ma olen senini lähtunud sellest loogikast, et kliendil oleks kõige mugavam olla. Ehk täpselt nii nagu ma tahaks, et meiega käitutaks. Üheks selleks osaks on see, et ütlesime, et olete teisel korrusel ainsad inimesed, ehk tundke end vabalt ja rõdu on teie päralt. Vähemalt mulle endale meeldiks see teadmine, et võin oma asjad vabalt rõdule jätta ja ukse lukust lahti või ilma särgita esikus teevett keeta vms.
Järgmine päev selgus, miks see polnud hea mõte.
Nimelt naabritädi kurtis närviliselt Kertule, et Gruusia on traditisooniline riik ja ta ei taha enam ühtegi turisti siin näha. Ning, et ta rääkis vist? naabriga ja tema oli juba ka endast väljas. Jäi küll keelebarjääri taha, aga jäi mulje, et Kertu visati naabriaiast lõpuks välja…
Tuli välja, et see tots oli ilmselt mingisugune onlyfansi hoor ning nad olid rõdul porgandpaljaid pilte teinud ning võtnud erinevaid põnevaid poose ning ei lasknud ennast naabritädist häirida.
Naabritädi oli juba eelnevalt märku andnud, et ega talle see guesthousei mõte ei meeldi- me koguaeg silusime, et pole hullu, enamus külalisi eestlased ja normaalsed inimesed ja et te ei näegi neid…
Nüüd siis tunne sihuke, et suhted parimate naabritega pekkis ning ka kõik teised vaatavad meile viltu… “Kuradi ateistid hakkavad siin veel bordut pidama….”
