Otsustatud. Ostame auto. Ostame hea ja mugava auto.
Niisiis vaatasin netist mõned masinad valmis, mis sobiks, ning minu õnneks üks oskas vene keelt ja oli nõus järgmine päev autot näitama, mis asus 30km Kutaisist eemal.
Läksin õhtul kõrval tänavale, kus tavaliselt kohalikud sõpsikud niisama juttu puhuvad, kaarte mängivad või õlli libistavad. Uurisin nende käest, et kuidas siin auto ostmine käib, et kas on mingi ARK vms. Selle peale küsis üks neist, et kas on midagi valmis vaadatud. Näitasin siis seda autot, mille vaatamine sai kokkulepitud.
Selle peale ütles Adziko, et oot, ma olen seal linnas sündinud, ma kohe uurin, kes see müüja on ja mis seisus auto on ning asus õhtul kell 10 läbi helistama kõiki lapsepõlve sõpru Baghdatist :D. Lisaks pakkusid Miro ja Giorge, et võime homme koos seda pärast tööd vaatama minna, saavad ka pisut aidata vaatamise ja suhtlemisega.
Sellist abivalmidust poleks küll oodanud, eriti äge :D.
Niisiis järgmine päev saime kell 18:00 kokku ja ootasime veel Miro järel.
Mulle jäi natuke arusaamatuks see, et kuidas seda vaatama läheme, et algul võtame takso ja sõidame kuhugi ja kuskilt võtame mingi teise takso, et see on veel 30 lari vist üks ots vms ja kõik on juba organiseeritud. Korra tekkis kahtlus, et huvitav kas see on see koht, kus üritatakse minu pealt teenida? Sest BOLT näitas ühe otsa hinnaks 30 lari.
No mis seal ikka, ei viitsi vaidlema hakata, ju nad teavad paremini. Ja kui saangi 10-20 euroga pügada, mis seal ikka.
Tuli hoopis välja, et Adziko isa viskas meid ära teise linna otsa ja mingit raha selle eest ei tahtnud. SIinkohal on oluline fakt, et Adziko isa nägin ma elus esimest korda ja Adzikot eelmine õhtu esimest korda.
Teises linna otsas, paneelmajade vahel, ootas meid Adziko sõber, kes viib meid edasi Baghdatisse autot vaatama. Etteruttavalt ütlen ära, et kõik mu rahaga lüpsmise hirmud olid täieti alusetud, kuna Adziko sõbra paaki läks kõigest 30 geli jagu kütust, mis oli enamgi kui aus.
Edasi juhtus see, et istusin ajamasinasse ja asusime teele.
Kohe esimeses tanklas ostis Adziko kõigile õlled. Kõigile tähendab ikka kõigile, juhile ikka ka. Juht Mamuka tegi õlled sõrmusega lahti jagas laiali ning sõit jätkus 30-50-ga mööda maanteed (sest auto oli madalatud ja rattad käisid pidevalt koopasse, kui me kolmekesi taga istusime). Ühesõnaga, kui enne sõitsime maanteel täiesti ebaloogilise kiirusega, mürtsuvas autos meeste seltskonnaga, siis nüüd on veel lisaks juhil õlle ka käes ning meeleolu ja jutuvada järgi hinnates jäi mulje, et jah, meie olemegi siin maanteel kõige tähtsamad ja kõigest on p***i. Seda ilmestas ka see, et eest aknast v2lja visatud koni lendas tuulega tagasi meile tahaistemele, aga keegi sellest suuremat numbrit ei teinud, et kas tuleb nüüd auk kuhugi või mitte. Lihtsalt kippelt koni maast üles ja aknast välja tagasi..
Mõni aeg hiljem avas Mamuka kindalaeka ja näitas seltskonnale püstolit. Oma peas mõtlesin naljatades, et ei tea, kas see on nüüd see koht, kus peaks mainima, et ou ou, kutid, et ega ma seda auto raha nüüd sulas kaasa ei võtnud ja pole vaja metsa vahele viia :D.
Ok ok, sain tegelikult aru, et see käib lihtsalt ajamasina juurde.
Klõnks klõnks ja kuttidel said õlled otsa (ma ise jätsin vahele- kes see siis täispeaga autot proovib ja ostab).
Mida aga teha tühjade õllepudelitega? Mida tehti Eestis õllepudelitega 20-30 aastat tagasi? Loomulikult visati kõik aknast välja. Kui keegi nüüd loeb seda ja mõtleb, et on alles neandertaalid need grusiinid, siis tuletan meelde, et me eestlased olime ise täpselt samasugused aastakümneid tagasi :(. Loodetavasti ka siin hakkab see varsti muutuma.
Igatahes lõpuks jõdusime autoni, mille müügikuulutuses seisab kiri: Ideaalses seisukorras. Esialgu on raske aru saada, kes on auto müüja, sest kes siis autot üksi näitama tuleb, ikka koos kuue sõbraga. Lõpuks selgub, et auto omanik on härra, kellel pole särki seljas.
Ok, näeb tunduvalt kehvem välja kui piltidel, siit sealt värv läinud ja nahkistmed on päiksest ribadeks. Üks velg pole kujult isegi mitte ümar vaid ovaalne. Omanik kinnitab, et see on täiesti ok ja mingit vibratsiooni ei tekita.
Omanik keerab süüdet, auto käivitub hetkeks ja sureb välja. Teisel korral sama jama.
Omanik seletas, et on vaja üks jupp, minigsugune Vanos ära vahetada ja siis on tip top masin.
Ja see jupp maksab ainult 20 lari. Tundub loogiline eksole, et omanik ei investeeri 7 eurot auto alla, et müüa tervena, vaid müüb vigasena.
No teeme selle proovisõidu ka siis lõbu pärast ära. Sõidab ja pidurdab hästi hästi ja otse isegi, aga no käike ei vaheta normaalselt. Küsisin selle kohta ka. Jälle on süüdi see 7 eurone Vanos. No ok, pargime auto ära ja küsin, et kas kliima töötab. Vastuseks “Jah töötab, aga praegu ei saa sisse lülitada”. Kapoti avades selgub ka põhjus, midagi on justkui puudu kapoti alt, kuidagi tühi on – mõned kliimarihmakesed on puudu.
Kahjuks ma teadsin, et ei soovi oma elu vürtsitada sellise rümakaga, millel mõned jupid on puudu ja noh, väga hästi ei sõida ka… aga mõnikord on vahva lasta asjadel ikka lõpuni välja minna, eriti kui omanik ütles, et kutsub kellegi kohale, kes paneb arvuti külge, resetib midagi ja siis äkki kaob see Vanose probleem ära??
Ca 15 minutit hiljem saabus vana tuunitud x5-ga diagnosti mees kohale, ühendas arvuti auto külge, aga kahjuks jäi rõõm üüratuks, sest ideaalne auto suri üldse välja. Kütus sai otsa…
Helistati kellelgi, keegi tõi kanistriga paar liitrit juurde ja uus katse, aga keegi midagi targemaks ei saanud.
Aitas küll teatrist :). Koduteel paaris tanklas peatused ja paar õltsi (ka juhil) ja maandusime Mamuka maja ees.
Ja nii saigi see seiklus läbi. Järgmisel päeval läksin vaatama järgmist autot, millel selgus, et on mootoris kõva klõbin sees (müüja muidugi ütles, et see on täiesti ok ja tehase heli).
Kuulutuses netis oli muidugi sama lause “ideaalses korras”. Hakkasin lausa kahtlema, et ehk peaks sõnastiku lahti võtma. Äkki on sama keiss nagu gruusia keeles “mama” on isa , äkki “idealur mdgomareobashi” tähendab hoopis “täielikku parsat ” :).
