Olukord siis selline, et naaber Vaša edastas eile teate mulle, et olen täna oodatud teise naabri sugulase matustele?
Mul vene keel lonkas pisut ja päris täpselt aru ei saanud.
Eriti piinlik lugu – esiteks, kui aus olla, ma ei tea antud naabri nimegi. Ja ta kutsub mind sellisele üritusele? Nagu aru sain, pidime kuhugi restorani ka minema… ja pidi võtmiseks ka minema.
Tundub tore mees, meie senine suhtlus on olnud selline, et pakkus ükskkord meile kirsse, kui Kertuga tänaval istusime ja teinekord palusin tema käest laenuks 2 labidat. Viisin tänutäheks 2 pudelit Eesti õlut. Talle aga ilmselt ei andnud asu see, et miks ma midagi tänutäheks sellise asja eest viisin ja hiljem tõi meile uksetaha pudeli isetehtud konjakti.
Teiseks, miks piinlik – mul pole riideidki!
Ei võtnud viisakaid riideid kaasa, kuna vaevalt ju keegi kuhugi üritusele kutsub… Mul pole tavalist musta värvi teesärkigi.
Kolmandaks – Kas on üldse vaja? Ma ei tea kommetest ja traditsioonidest siin midagi. Ja ma ei oska ühtki keeltki, millega ilmselt selles seltskonnas hakkama saada.
Tunnen ennast täieliku ebardi ja tulnukana.
Appi, tahan Eestisse tagasi, kus naabrile tere ütlemine on patt!
