Niisiis, mõned pildid oleme võlgu juba pikka aega.

Olime märtsist kuni maini Eestis ja tagasitulles ootas meid krundil ees korralik džungel.

 

 

 

Ehitusjäätmed seinte lammutamisest ning taustal džungel, kust isegi läbi ei näe.

Tegelikult on see kõik väga põnev, sest talvel polnud meil õrna aimugi, mis puud ja põõsad meil aias kasvavad. Lisaks muudab see kogu oleku tunduvalt hubasemaks, vahelduseks ehitusläbule, mis nt maja ees vedeleb. Eks suve lõpus teeme otsused, mis jääb ja mis läheb.

 

 

 

 

 

 

 

Minu esialgne mõte oli. et ostab vikati ja teeb sellega puhta vuugi, kuniks saame pinna tasandatud ja päris muruniiduki ostetud. Aga tuli välja. et päris vikati leidmine nii lihtsaks ei osutunudki. Leidsime turu pealt ainult n,ö käsivikateid ilma varreta. Kertu tõi mind pisut mõistusele, et vikatiga ei viitsi ma ilmselt elusees jännata.
Seega tuli ikkagi otsida trimmer.

 

 

 

 

Turul oli suur valik erinevaid no-name trimmereid.

 

Välja sai valitud turult 270 larine, ehk ca 80 euri maksev väiksemapoolne hiina ime. Lisaks kingituseks sai Pärke segu valmistamise kanistri ning mina 2 taktilise õli :).

 

 

Uhke trimmeri omanik ja kanistri omanik koduteel.

Nagu ikka, kujutasin ette, et mis see ära ei ole, tunnike tööd ja valmis.
Reaalsus oli aga see, et aed on (ilmselt aastate jooksul) nii käest ära lastud, et see töö venis ikka väga pikaks.
Taga-aiast ei hakka isegi rääkima mitte, künkad, mättad ja hunnikutes juurde puitunud maltsa ja muud sodi, nööre ja traate, millesse trimmer takerdus pidevalt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kirsiks tordil sain esimese õhtuga juba trimmerist jagu ja trimmipea lendas juppideks ning välja suretamise nupp lõpetas koostöö. Odav Hiina riist, ega väga palju ei lootnudki.

 

 

 

 

 

Kiire mägiaivari stiilis nipukaparandus aitas lõpetada strateegilised kohad ning oligi esimseks õhtuks kõik, kui asi lõplikult laiali lendas. Õnneks leidsin järgmisel päeval uue trimmipea 3.5 euro eest.
Muidugi esimsel korral päris lühikeseks ei saanud niita, kuna esmasel korral oli vaja üldse ülevaade saada, mis seal heina sees on.

 

 

 

 

 

Pärke murulaadset toodet avastamas.

Kusjuures tundub, et siin enamus inimesi kasutabki trimmerit, mitte muruniidukit oma aia niitmiseks.
Eestlaste, kui muruniiduki armastajate jaoks on see ikka väga kummaline.

Eks näis, kui mingi hetk haljastuse ära teeme, mis meie lapikesest saab :).

 

 

 

 

 

 

Ahjaa, see osa jäi ka mainimata, et kui ma siin trimmeri käima tõmban, on see jällegi tippsündmus ning naaber tuleb igakord vaatama, mis ma teen :D.
Teise õhtu trimmerdamine lõppes sellega, et naabrid kutsusid külla ning lihtsast paari tunni tööst sai kolme päeva töö 🙂