Peab tunnistama, et nende elukatega on janti, “nalja” ja jututeemat kõvasti olnud.
Kokku sai “käsitsi” neid maha löödud vist 6 tükki.
Minu jaoks esimene kord oli vannitoa seinal hängiv tegelane. Tavaliselt meie kodus on nii, et Kertu peab ämblikud välja tõstma ja ma kiljun kõrval. Selkorral aga Kertu hoidis eemale ja pidin tõestama, et majas on tugev ja võnkumatu meesterahvas. Lahendasin olukorra nagu tõeline vapper kangelane, võtsin 2 meetrise toru ja tegin sellega skorpioni kahjutuks :D.
Järgmised korrad olin juba julgem, üks sai isegi haamriga pähe nagu politseikroonikas “Isa soovitusel- haamriga pähe”.
Pärast igat kohtumist olin natuke julgem, aga samas ikkagi väga rõve tunne oli alati, terve ülejäänud päeva mõtlesin nende elukate peale ja nägin isegi unes jne. Nii jälgid elukad lihtsalt.
Pärast igat kohtumist sai lubatud, et vot, nüüd teeme kohe müritamise ära aga siis jälle vajus teema maha- et äkki oli viimane, eriti teisel korrusel.
Viimaseks piisakas sai aga see tegelane, kes tahtis meiega koos filmi vaadata ja madratsi kõrval vastu maad koputas.
Niisiis lõpuks sai kätte võetud ja mürgitamine ära tehtud. Selleks sai ostetud väike ampull mingit mürki. Maksis see minu mälu järgi alla 3 euro.
Ampullist pidi tegema 5l koksi . Tundus ikka jube väike kogus vedelikku 5l kohta… Olin umbusklik ja tegin 3l. Tegelikult juba paar piiska vees värvis tereve pudeli sisu valgeks. Kindad käes, mask ees ja kaitseprillid ees asusin keldri kallale keset ööd taskulambiga.
Nii kui hakkasin seina ja lage piseradama vannitoa alt, ilmus pragudest välja lademetes suuri ja rasvaseid skorpioneid. Mõni puges peitu tagasi, mõni otsis pääseteed. Kokku oli neid keldris 30+ kindlasti, keda nägin.
Mõni, kes pikemalt sai piserdamist, pudenes laest alla. Eriti rõvedaks muutis jällegi see teadmine, et äkki mõni kukub pähe. Öäk.
Videol siis laest alla pudenenud natuke alla keskmist kasvu uimane tegelane.
Garaažis ega teisel korrusel ei näinud õnneks ühtegi tegelast. Mõne aja pärast keldris nägin jälle mõnda uut tegelast, ei teagi, kas nad ka üritasid põgeneda kuhugi või juba maast uued tulnud…
Järgmisel päeval nägin garaažis pesumasina ligidal ühte, kes sai ära spreitatud ja lisaks nägin ka esimesl korrusel trepiall. Selge, trepialune sai ka tehtud.
Pärast seda järgnevatel päevadel olen näinud all välisukse läheduses veel paari tükki, kes kõik on olnud väiksed. Ei teagi, aga tahaks loota, et need on lihtsalt tegelased, kes on uimaseks ja peast lolliks näinud… Sest ega muidu naljalt neid keset ruumi kuskil valges ei näe (üldiselt nad liiguvad ikka ringi öösiti pidemas).
Igatahes pärast selle mürgitamise tegemist nad ei tundugi enam NII rõvedad elukad… kui natuke rohkem neist mõistad, et kus nad elavad ja peidavad ennast, mis ajal nad liiguvad. Eriti kui saad aru, kust kaudu nad üldse majja saavad/said. Teadvustad endale tänu nendele teadmistele, et nad ei varitse sind kuskil elutoas voodi all ja ei roni sulle voodisse (loodetavasti).
Ühesõnaga tänu kõigile nendele teadmistele, ei pea enam, nagu mingi eit , 2 meetrise toruga neid maha lööma. Piisab ka 1 meetrisest torust… kui ei ole just väga suur ja rõve elukas :D.
