Lennureisi
ajal lapsega
.
Meil on olnud enamasti pigem õhtused lennud, nii et kas maandudes läheb Pärke ööunne või siis õhus olles saabub ööuneaeg. Korra saime tunda ka hommikust lendu, mis oli ka väga vahva.
Vahetult enne lendu tuleb laps maksimaalselt ära väsitada, lasta tal roomata, joosta
, uudistada
jne. Kuigi tema jaoks on juba terve lennujaam ja kogu see asjatoimetamine korralik infomüra. Õige ajastuse korral jääb ta siis õhkutõusul või pärast seda kohe magama
. Rinnalapse puhul on veidi lihtsam, tuleb õigesti ajastada 
ja õhkutõus on muretu. Peamine, ise tuleb jääda rahulikuks, siis jääb ka laps. Õigesti ajastamine tähendab seda, et kui lennuk juba sõidab õhkutõusmis raja suunas ja korra kustuvad tuled ära, siis võiks loota, et nüüd on see õige aeg ja algab õhkutõus. Maandudes umbes sama, kuulata piloodi ütlusi meeskonnale ja jälgida tulede kustumist või maha tõmbamist. Natukene suurema lapse puhul otsida talle mingeid lemmiksnäkke, lemmikjook, lutsukommid vms 
.
Õhus olles pole me Pärkele erilisi mänguasju pakkunud (kuigi terve tema käsipagas on neid täis 
). Ta uudistab ja naeratab hea meelega stjuardessidele, selja taga olevatele inimestele, vaatab, mis kõrval istujad teevad. Aega aitab sisustada ka söömine 
(Pärke on peamiselt näputoidul, seega kulub selle alla tubli 20min). Maandumised kusjuures siiani polegi Pärke jaoks väga rasked olnud.
Palusime katsikukingiks Pärkele helisummutavaid kõrvaklappe 
, mis on meid samuti lennureisi ajal aidanud. Kasutanud neid just peamiselt tõusmisel ja maandumisel ning siis kui ta magab (peamiselt just selle pärast, et erinevad teated und ei segaks). Vahepeal on tema jaoks ka liiga valge, siis oleme kasutanud silmaklappe (mitte siis päris pähe pannes, vaid lihtsalt silmade peal hoides).
