Hetkel on meil diivaniks madrats, mille peal aega veeta. Vaatasime eile öösel filmi, kui äkki läbi filmi helide oli kuulda teisest toast Pärke nuttu, mis tavaliselt sel kellaajal tähendab seda, et ta üritab kaissu nuruda.
Täpselt sel hetkel, kui panime filmi pausile, et kuulatada, kas on ikka tema nutt või kuulsime valesti, oli täpselt meie seljatagant kuulda teravat koputamist, justkui seina seest.
Kertu tegi nalja, et “noh, mingi skorpion koputab ka, et tahab kaissu vist”.
Nii kui kertu ära läks teise tuppa, vaatasin nalja pärast meie madratsi taha ning mulle vaataski vastu üks vahva skorpionike, kes siis ilmselt on tundlatega vastu põrandat oli tagunud 😀
Nii me siis Kertuga arutasime, et krt, ei tea kas on hea mõte selle kohta blogipostitus teha, kui ise just eelmine postitus oleme kõiki külla kutsunud 😀
Igatahes tegelikult ostsime mitu kuud tagasi juba mürgi ära, aga kuidagi ajanappusel jäi maja mürgitamata, enne Eestis käiku. Alates tagasitulekust on meie vahvad koduloomad ennast senini hästi üleval pidanud, püsinud üleval korrusel enda toas ja ringi hiilinud ainult pimedas. Nüüd siis selline võimutsemine, et tulede valgel tulla “diivani” juurde koputama ja streikima millegi vastu… Või siis minu ja Kertu poolt Taukari modifitseeritud laulusõnad tahtsid ellu ärgata “Mul pole isu, miskit kaasa ei kisu, skorpion kisub teki põrandale”.
No ma ei tea… igatahes täna võtame meetmed käiku ja lõpetame nendega üürilepingu.
Panen siia detailse ülevaate sellest, kuidas saada Gruusiasse ning edasi meie juurde.
Siia saamine
Hetkel on selleks paar varianti: 1. Riia-Kutaisi otselend kolmapäeviti:
Riia-Kutaisi lennuplaan Augusti kuus koos hindadega.
Wizzairi hinna sisse käib väike käsipagas, tavaliselt pagasi juurdeostmine maksab ca 20-30 eurot, kuid Gruusia on vabalt külastatav väikse kotiga ilma lisapagasita :). Me oleme tavaliselt tagasi minnes võtnud pagasi, et head ja paremat ning paar pudelit veini kaasa haarata. Pagasit ei pea ostma kohe, võib jätta vabalt viimasele minutile.
Kes tihti lendavad ja kellel on Wizzairi liikmelisusus, siis hinnad on soodsamad nii lendudel kui pagasil.
Kutaisi-Riia tagalennu piletihinnad augusti kuus.
Wizzairiga tasub tähele panna seda, et piletihinnad pidevalt muutuvad, mõnikord on mõistlik osta mitu kuud varem, mõnikord viimasel minutil.
Üldiselt suvel on piletid kallimad ja talvel odavamad.
Alla kahe aastaste lastega saab valida 2 varianti, kas laps sülle võtta (vist oli 30-40 eurot) või osta täispilet. Kertu kirjutab sellest lähemalt mingi hetk.
Lennu piletite hinnad on nähtavad siin. Hetkel augustiks näitab
2. Tallinn-Kutaisi otseliin (alates augustist)
Tallinn-Kutaisi lennugraafik augustis.
Tallinna liin on hetkel 2 aastat maas olnud, kuid loodetavasti taastub.
Lennupileteid ja lisade hindasid soovitan alati vaadata incognito või mõnes teises seadmes, sest süsteem jälgib su käitumist ja muudab vastavalt sellele hindasid. Isegi hiljem pagasit lisades tasub selle hind kõigepealt vaadata incognito, otsustada suurus ja siis alles sisselogides oma piletitele lisada.
Kutaisi-Tallinn otselend.
Wizzairil on ka erinevad võimalused, osta nt Wizzflex, et saab vajadusel lennukuupäevi muuta. Või variant osta 2 piletit ära nii, et hiljem lisad kaaslase nime, kui pole veel kindel, kas võtad vanaema, ämma või armukese kaasa.
Lennud võtavad nii Riiast kui Tallinnast wizzairiga ca 4-4.5h.
Vasakul tulbas vastavalt kuule keskmine ühe otsa pileti hind.
Airbalticuga saab tegelikult alustada nii Riiast kui Tallinnast. Hetkel keskmine hind edasitagasi tripile on ca 350 eurot nägu. Talvel oli see ca 270 eurot.
Läbi Riia kiireim variant on ca 6h.
Kui on soov alustada reisi kuurortlinna Batumi kaudu:
4. Tallinn-Batumi
a) Airbalticul on suviti otelend Tallinn-Batumi
Diagrammil keskmine hind sel kuul ühele suunale.
b) Variant on lennata Turikish Airlinesega Tallinnast-Batumisse. See on hetkel kõige kallim variant, kuid vahel leidub ka sellele soodukaid. Selle variandi puhul on äge see, et vahemaandumine on Istanbulis, ning kui lendude vahe on üle 10h, siis Turksih Airlines paigutab teid tasuta 5* hotelli, ning saate boonuseks päevakese Istanbulis uudistada.
Batumist meieni on bussiga ca 4h, taksoga pisut vähem.
c)
Sellest osast teame kahjuks kõige vähem, aga olen kuulnud, et Eesti turismifirmad teevad ka tšarterlende Tallinn-Batumi suunal, nii et tasub uurida. Või kui keegi teab, siis palun andke märku 🙂
Kutaisi lennujaamast meie juurde:
Edasi Kutaisi lennujaamast linna saab juba bussiga (ca 3.33 eurot pilet) või taksoga (ca 7-10 eurot).
Bussid ja taksod ootavad lennugraafiku järgi (ka öösel), seega midagi muretsema ei pea, ning kohapeal midagi keerulist pole, visatakse kohe õige bussi peale ning taksojuhid on kohe vastas oma teenust pakkuma.
Takso Kõige odavam variant lennujaamast linna saada mitmekesi on tellida takso BOLTi äppiga, ca 7-10 eurot ( 20-28 GEL), tasumine on nii nagu Eestiski, teie pangakontolt. Lennujaamas on wifi olemas, millega saab tellida takso. Siiski BOLT-i puhul peab arvestama sellega, et saadavus on väike, seega BOLT-i takso saamiseks peaks esimeste seas olema, kes lennujaamast välja saavad. Öisel ajal võivad hinnad olla kallimad.
Kui aga intensiivsemat kogemust soovite, kus tõenäoliselt terve tee teile tuure pähe määritakse, siis võite vabalt võtta mõne teenustpakkuva takso lennujaamast, kuid seljuhul kaubelge :). Samas see on sihuke loto värk, võib olla meeldiv juht, kes pakub juba teepeal puskarit maitsta :).
Vajadusel saame ka ise saata auto järgi või sobivusel ka ise vastu tulla :). Meie järgi tulek on 50 GEL.
Lennujamaast saab kohe osta SIM kaardi kohaliku neti jaoks, vist oli ca 5 eurot.
Raha Üldiselt soovitame mitte raha Eestist kaasa vahetada vaid võtta sularaha kaasa eurodes.
Kui kohe lennujaamas on raha vaja, siis seal on sularahaautomaat olemas, kust on mõistlik välja võtta paarkümmend eurot esmasteks kulutusteks.
Edaspidised rahavahetused saab teha linnas parema kursiga iga nurga peal :).
Gruusiasse reisimiseks viisat vaja pole :). (2022 seisuga) Reisidokumenditega on siin pisut segadus.
Ehk reisidokument, kas ID kaart või pass, sõltub sellest, mis riigist alustate ja lõpetate reisi.
Eestist või Eestisse lennates peab olema pass.
Lätist või Lätti lennates piisab ka ID-kaardist.
EDIT 01.08.2022 Eestist saab nüüd Gruusiasse ka ID kaardiga (kuid hetkel olge valmis tolliametnikuga vaidlema, nad ei pruugi veel kursis olla)..
Info Kutaisi lennujaama lehelt.
Nii nagu ma aru olen saanud, siis teema selles, et Gruusia võtab kõiki EU kodanikke vastu ID kaardiga. Mujal Euroopas saavad kõik sellest aru, aga Eestis kahjuks vastav ametnik, kes peaks märke IATA lennundussüsteemi tegema, et jah, saab ka ID-kaardiga reisida, kahjuks vist tegeleb rohkem tooli kinni hoidmisega, kui töö tegemisega :). Ja nii juba minu teada 5+ aastat. Seega, kes tunneb ametnikku, kelle valdkonda see käib, olge hea ja saatke tervitus edasi Kutaisi-Pärdi poolt, et “olgu hea ja võtku ennast kokku, ning muutku oma kaasmaalaste reisimine lihtsamaks 🙂 “.
Kirjutame lähiajal ka hinnatasemest-mis on odav ning mida siin teha- mida on palju :).
Kui midagi jäi käsitlemata ja on lisaküsimusi, siis hästi äge oleks, kui panekiste need avalikult meie FB gruppi, et ka teised saaksid vastuse ja me ei peaks mitmeid kordi vastama. Ning andke loomulikult märku, kui plaanite külla tulla :). Juuli keskpaigast alaste loodetavasti saame pakkuda majutust ning üldiselt oleme Gruusias terve aasta (v.a märts, aprill, oktoober, november).
Pika jutu lõpetuseks. on aeg hakata kohvreid pakkima, kallid lugejad :).
Head uudised on, et leidsime loodetavasti asjalikud ehitusmehed, kes hakkavad teist korrust renoveerima juba lähipäevil ja teoorias võiks meie maja olla majutusvõimeline alates juuli keskpaigast. Seega, kel plaanid on tegemata ja tahab meie juurde puhkama või miks mitte ka appi tulla, võib seda planeerima hakata :). Võimalik, et isegi juba juuli alguest, aga kindlam on hiljem.
Seniks kuni ehitusmehed tulevad, pean ise elektrikut mängima ja terve teise korruse elektri tegema.
Juhime muidugi tähelepanu, et sel hooajal maja veel 100% valmis ei saa, seega ootame külla esialgu sõpru ja tuttavaid, kes pole harjunud 5* mugavuste ja luksusega, vaid kellele sobib ka mägede vaate ja veini nautimine renoveerimisjärgus-plaatimata verandalt, lauaks euroalused. Kui Sind ei häiri, et me vb pole jõudnud veel pisidetailidele mõelda ja veinikorgitseri osta ning peame veinipudeli akutrelliga avama. Aed, mis pole valmis ja pole ilus ning siit ja sealt võib leida äkki veel pisut ehitust ning ohtralt ehitusvigu :D.
Kirjutame lähiajal ka postitused, et kuidas meie juurde saada ning mida meil pakkuda on lisaks soojale ilmale :).
Iga reede käib prügiauto ja viskab sodi peale, s.t mõistlik on neljapäeva õhtul prügi maja ette jätta.
Suur probleem on siin aga see, et kui panna prügikotid niisama maja ette, siis võib kindel olla, et mõne aja pärast on need ribadeks kistud kasside/koerte või jumal teab kelle poolt.
Tunnike pärast prügi tänavale valmis panemist.
Et seda ei juhtuks, kasutatakse siin erinevaid meetmeid, neist esimene ja kõige populaarsem on võtta mingi suvaline plastikust suurem anum, prügi sinna sisse ja mingi kaas peale telliskiviga.
Teine variant väiksema prügi korral on aia külge riputamine.
Pärast seda, kui kassid vms, meie prügi olid ära sorteerinud, pidime ka prügi aia külge riputama.
Kolmas variant oleks osta päris prügikast. Päris prügikaste oleme ikka väga vähe näinud. Ja tegelikult on täiesti arusaadav, miks see nii on – sest prügikast maksab ca 150 GEL-i ehk 50 eurot. Kohalikku elatustaset arvestades täiesti utoopiline summa. Ja tegelikult isegi ka meie jaoks… Kas tõesti panna eelarvest 50 eurot mingisuguse prügikasti alla? Reaalselt selle summa eest annab siin tunduvalt rohkem ära teha :).
Jõudes taas Gruusiasse mõtlesime Kertuga, et mis meid seekord ees ootab? Ilma üllatusteta see ju ikka minna ei saa? No midagi peab ikka n.ö valesti olema, nt, et vett pole, või mõni katuesauk on terve maja üle ujutanud või kassid on terve keldri ja maja ära vallutanud. Tegelikult ei imestaks selle üle ja isegi ei stressa mitte.
Kohale jõudes oli kõik omal kohal.
V.a see, et elektrit pole :D. Õnneks kõik nipid on juba selged, kuhu esimese asjana vaadata ja kuhu edasi liikuda.
Jõudsin tänaval oleva kilbina ja leidsin vea. Juhe oli peakaitsmest lahti. Pärast kiiret mälumängu, et kuhu tööriistad said, ronisin puhaste riietega pööningule ja haarasin kruvikad ja sama kiirelt sai elekter majja tagasi. Imelik ainult, et miks see kaabel lahti oli. Alles hiljuti sai ju uus kaitse ja elektrik kinnitas selle. Ei tea, kas naaber keeras välja, et kui meid majas pole? Lihtsam oleks olnud ju kaitse välja lülitada.
Järmgine samm, gaasikatel ei taha tööle minna- õnneks juba eelevast kogemusest teadsin veakoodi tähendust, et gaasi ei tule peale. Vaatasin 2 korda maja küljepealt üle ja kraan oli lahti. Seadsin jällegi sammud tänavale, meie gaasiloenduri juurde. Üllataval kombel oli sealt kraan kinni.
Järgmisel hommikul arvuti taga tööd tehes sain aru, et vool läks ära. Jällegi järgides protseduure läksin õue, et tänavale kapi juurde suunduda, ning üllatuseks tuli mulle värava peal vastu tuttava näoga elektrifirma elektrik, kes teatas mulle, et elekter on maksmata.
Vot sellepärast siis elekter välja lülitatigi….
Jõudsin järeldusele, et mu elektri eest tasumise ID on muutunud, kui lepingu enda nimele panin. Kummaline on muidugi see, et kui esindusest küsisin, et kas ID jääb samaks, siis kinnitati, et jah jääb, ning sai sinna isegi ettemaks tehtud.
Ootame nüüd huviga, miks gaas kinni oli, kas selles osas tuleb ka üllatusi :).
Talvel jõudis lõpuks kätte see hetk, kus otsustasime, et lasmeme kogu kogunenud prügi ära viia(k.a pooleks saetud dušialus).
Kohaliku tõlgi abil leidsime inimesed, kes olid nõus selle ära viima. Algul pidid veneaegse kastikaga tulema aga tulid hoopis kaasaegse prügiautoga. Tuli välja, et nad töötavadki kohaliku prügiauto peal. Kogu teenuse hinnaks 120 lari ehk ca 34 eurot, tulevad kohale, viskavad ise kõik peale ja voila.
Kohustuslikud küsimused-vastused, et oleme pärit Eestist ja kohustuslikud poliitilsed küsimused, et mida arvan Ukraina sõjast. Tõdesime üksmeelselt, et on Ukrainlastest kahju ja venelased on piidrid.
Ehk paari lausega said head suhted loodud ja anti lubadus, et viska julgelt prügiringide ajal rohkem kotte peale, pole probleemi. Vedasin majast veel hunniku vanu madratseid välja ja napilt mahtus kõik prügiautosse ära. Andsin 20 lari tipiks peale :). Ahjaa, loomulikult mingid “väärtuslikud” asjad jäeti pressi alt läbi surumata ja visati niisama taha luugi peale.
Nüüd aga jutt šaakalitest.
Samal ajal, kui prügiauto hoovi tagurdas, vedasin toast madratsit välja. Üllatuseks õue jõudes juba seisis üks vana naabruskonnast keset mu hoovi. Eem? Huvitas kes lubas meie aeda sisse marssida? Mul ei tuleks pähegi kellegi hoovi sisse kõndida nii. Mõtlesin endamisi, et ok teine kultuur, teised kombed, kannatame ära. Tundub, et nii kui siin midagi teed, on kohe naabrid kohal uudistamas…
šaakal nr 1 saaki uudistamas
šaakal nr 1 hakkas juba rääkima, et mingid klaasid, mis seina ääres on, et ma need talle jätaks, et tuleb hiljem järgi.
šaakal osutab enda ohvrile-klaasile.
Tavaliselt see “tulen hiljem järgi” on määramatu pikkusega. Mitte ainult Gruusias vaid ka Eestis. Muideks Avto ja ta paarimees palusid ka suure hulga asju kõrvale panna, et võtavad hiljem kaasa. Arvake ära, kas võtsid 🙂 ?
Jätsin endast küll suhteliselt ülbe mulje, aga tegin talle selgeks, et kui kohe kaasa ei võta, siis läheb prügisse, et hiljem ei sobi. Tegelikult ma olen väga suur taaskasutuse toetaja ja see on hästi tore, et kohalikud oskavad asjadele uut elu anda… aga ma vean kihla, et need klaasid vedeleks muidu siiani…
Niisis šaakal nr 1 tassis paar klaasi minema.
Mõni minut hiljem, kui toast teise madratsiga õue jõudsin, seisis hoovi peal juba šaakal nr 2.
šaakal nr 2
Ja selleks oli meie kõrvalt naaber Vasha, kes juba varem mõnele asjale oli uue elu leidnud. Seekord Vasha midagi kaasa ei vedanud, aga kummaline ikka küll, kui suursündmuseks on see, et prügiauto viib kellegi hoovis ehitussodi minema ;).
Hiljem pilte vaadates selgus, et tegelikult oli ka šaakal nr 3, aga ilmselt oli tegemist arglikuma isendiga, kuna ta piirdus saagi luuramisega aia tagant
Oleme tagasi ja suures õhinas, et saab plaane jätkata Lisaks Gruusia võttis meid väga soojalt vastu
Lennujaamast väljudes, kui kümmekond taksojuhti oma teenust üritasid pähe määrida, kuulsime kuskilt, et keegi hüüab mu nime.
Puhtjuhuslikult oli kohalik sõber Giorgi lennujaamas . Päris vahva oli jälle üle pika aja kokku sattuda.
Giorgi andis märku, et ta veiniistanduses hakkab n.ö turistidele mõeldud osa valmis saama, kus ta hakkab tutvustama veinitootmist ning saab kohalike hõrgutisi degusteerida. Et lepime mingi päev kokku, viib meid sinna ning saame ka veine degusteerida. Loomulikult selline plaan sobib. Tegelikult meil ongi siiani koos n.ö Kutaisisse kolimse pidu pidamata.
Ilm on soe ja mõnus, kõik on roheline ja vahva. Naabritädi, keda veel näinud pole, tuli kohe tervitama ja külapoes nunnutati Pärke läbi nagu ikka 🙂
Avto lõhkus mu poest ostetud prožektorilaadse toote mingi hetk ära. Naljaga pooleks – siis ei teagi, kas äkki tahtlikult, et varjata kõiki ehitusvigasid, mis nad paarimehega tegid . Igatahes need “prožektorid”, mida poodides või ehitusmeestel näinud olen, annavad paheldamisel täiesti ideaalse tulemus, sest midagi pole lihtsalt näha.
Seega suurima ettevalmistusena uueks ehitushooajaks ostsin Eestist 2 elementaarset ehitusproset, millest tundsin puudust mitmeid kuid.
Pildil siis Avto prožektor pahtlitöödeks. Eestist ostetud valgustitest milleta Eesti ehituskultuuris ei kujutaks viimistlustöid ettegi .
Kuna trepikoda on meil külm, siis otsustasin tornipealse ära soojustada.
Ühtlasi pööningule ronides avastasin mõned augud katuses, mis said silikoniga täidetud ning tuvastasin veel mõned probleemsed kohad.
Trepikoja pealse soojustamine nii äge tegevus polnudki, kuna seal oli ainult vineer ning 2 läbivat prussilaadset asja, mille peale väga isegi astuda ei julgenud. Suht narr oleks ju ühe kukkumisega “katuselt” alla kukkuda ja ühtlasi ka trepist alla kukkuda.
Pööningul kahjuks ägedaid leide polnud, v.a põrandaparketi jupid, mis leidsid kasutust allkorrusel põranda renoveerimisel.
Huvitav on see, et teise korruse lagi on täiesti soojustamata ehk laes on ainult vineer. Vaatamata sellele ööbis eelmine pererahvas just teisel korrusel (kuigi esimese ja teise korruse vahel on vill. Ei tea, kuidas nad suutsid talvel elada nii jääkülmades tubades.
Elektroonika ostmise kohta kirjutasin varasemalt, kuidas poes töötajad on väga entusiastlikult abivalmid.
Tahtsin veel lisada seda, et elektroonika ostmine on siin väga lihtne, kuna ei pea transpordi pärast muretsema, pood toob reeglina paari tunniga kõik ostetud asjad ise kohale tasuta. Väga äge!
Mis on aga täielikuks erinevuseks Eestiga, siis iga asi, mis sa ostad (ka koju tuues) võetakse pakist välja ja näidatakse sulle detailselt üle, et pole ühtegi täket vms. Võimalusel ühendatakse ka vooluvõrku ja näidatakse, et need töötavad.
Hetkel siis seis selline, et ostetud asjadest oleme 2 asja töösse võtnud – külmkapi ja pesumasina. Pesumasin hakkas eest tihendist/paneelist lekkima pärast paari pesu ja külmkapi sügavkülm otsutas nüüd pärast paari nädalat töötamist lahkumisavalduse anda…
Põnev on see, et ahju, pliiti ja nõudepesumasinat pole veel saanud proovida ning majja on veel igast olmetehnikat vaja.
Selle valguses ei teagi, kas edaspidi peaks müüjaid/müügiesindajaid selle asemel, et nad korraks näitavad, et töötab, hoopis enda külalistemajja majutama paariks nädalaks tehnika katseajaks ?
Välismaa värk muidugi.. võibolla see Total No Frost tähendaski, et sügavkülm ei peagi töötama
