Hetkel on meil diivaniks madrats, mille peal aega veeta. Vaatasime eile öösel filmi, kui äkki läbi filmi helide oli kuulda teisest toast Pärke nuttu, mis tavaliselt sel kellaajal tähendab seda, et ta üritab kaissu nuruda.
Täpselt sel hetkel, kui panime filmi pausile, et kuulatada, kas on ikka tema nutt või kuulsime valesti, oli täpselt meie seljatagant kuulda teravat koputamist, justkui seina seest.
Kertu tegi nalja, et “noh, mingi skorpion koputab ka, et tahab kaissu vist”.
Nii kui kertu ära läks teise tuppa, vaatasin nalja pärast meie madratsi taha ning mulle vaataski vastu üks vahva skorpionike, kes siis ilmselt on tundlatega vastu põrandat oli tagunud 😀
Nii me siis Kertuga arutasime, et krt, ei tea kas on hea mõte selle kohta blogipostitus teha, kui ise just eelmine postitus oleme kõiki külla kutsunud 😀
Igatahes tegelikult ostsime mitu kuud tagasi juba mürgi ära, aga kuidagi ajanappusel jäi maja mürgitamata, enne Eestis käiku. Alates tagasitulekust on meie vahvad koduloomad ennast senini hästi üleval pidanud, püsinud üleval korrusel enda toas ja ringi hiilinud ainult pimedas. Nüüd siis selline võimutsemine, et tulede valgel tulla “diivani” juurde koputama ja streikima millegi vastu… Või siis minu ja Kertu poolt Taukari modifitseeritud laulusõnad tahtsid ellu ärgata “Mul pole isu, miskit kaasa ei kisu, skorpion kisub teki põrandale”.
No ma ei tea… igatahes täna võtame meetmed käiku ja lõpetame nendega üürilepingu.
