Käisime Pärkega täna taas poodlemas. 
Kuna meie köök hakkab varsti päriselt valmis saama, siis läheb ju igast potte, panne jms asju vaja. Kuna meil autot veel ei ole (proovime ehituse enne enam-vähem valmis saada, siis vaatame rahalised seisud üle ja saame ehk ka auto lubada, need on siin mega kallid!), siis tuleb meil Pärkega kõik ostetav kraam ise ka koju ära tassida. Ja noh igavama sõidu korral teeb preili teel olleks ka oma tudu 
ära. Õnneks on Pärke rallikas truu teener ja saab kõigega hakkama, nii ka täna- 5 kg arbuusi 
, riided, pann 
, pott, söök, juurikad 
jne. Kuigi jah tuleb tunnistada, et koju jõudes oli üks rehv jälle tühi, Pärt imestas kuidas küll jälle? 
Me vaatasime Pärkega teineteisele otsa ja ma kehitasin õlgu. 
Tänane ei olnud tassimise osas väga erandjuhus. Peaaegu iga poes- või turul käik lõpeb nii, kus hoian hinge kinni 
, kas jõuan koormaga igast aukudest, äärekvidest, mäest ja muudest raskustest kõigega tervelt koju. Mõnikord pean ka Pärkelt abi paluma, et ta mõnda asja enda käes hoiaks, ta üldjuhul ei ole vastu, vahest lihtsalt pean peatuse tegema ja selle maast üles võtma 😀
Lisaks söögikraamile oleme paaril korral teinud kogu pere väljasõidu ehituspoodi, kust truu treener on ka ehitusmaterjalid koju toonud. 
