Eelmine nädal sadas üks õhtu kõvasti vihma, ning pika peale viskas üle väljast kostuv kolks, kolks, kolks, täpselt nagu plekkkausi pihta kukkuvad veepiisad, aga maru intensiivsed ja ilma kindla rütmita. Mõtlesin, et lähen tõstan selle kausi rõdult ära.. Aga tuli välja, et hoopis mingi lehm kooserdas naaberkrundil, täpselt meie maja kõrval . Kahjuks pildil on ta juba kaugel eemal, kuna ehmatas üles kaamerasse vaadates.
Vahel harva käivad siin “kodutud” lehmad tänavatel ringi, ning igal ennast lugupidaval linnaelanikul on ikka vähemalt 1 kukk ka aias, kes hoolitseb äratuse eest .