Saabusime mõned päevad tagasi Eestist Kutaisisse ja meid võttis vastu täielik suvi.
Suitsuvorstide ja juustu smuugeldamine läks jälle edukalt.
Igakord küll lubame, et järgmine kord ei vea sööke kaasa, aga no mis sa teed, kui meie maitsemeelte jaoks kohalikud tooted on ikkagi võõrad ning näiteks juustu võtame puht praktilisel mõttel – siin on tunduvalt kehvema kvaliteediga juustukäntsakas, mida pole võimalik lõiagata üle 2x kallim, kui meil viilutatud tooted Eestis.. Vot siis, et Eestis on kallis, hoopis Gruusias on kallis elu :).
Pärke ootas juba pikkisilmi Gruusiasse tagasitulekut, et oma kassi näha ning oli väga rõõmus ja kallistas korduvalt kiisut. No ja muidugi see rõõm ka, et Eestis meil ju pole kassikrõbuskeid, mida saaks varastada ja salaja süüa.
Paljud on küsinud, et kas majutus oli siis suletud, kui ära olime . Vastus on, ei :).
Meie äraoleku ajal oli meil majahoidja, kes võttis külalisi vastu ning palkasime ka koduabilise, kes kord nädalaks koristaks, peseks ja triigiks voodipesud. Koduabilise tasuks oli 100 GEL /kord ehk ca 36 euri. Teadsime eos, et see on ülemakstud, kuid otsustasime siiski ta enda äraoleku ajaks palgata, et majahoidja ei peaks kõike tegema :). Paraku aga andsime talle täna kinga, kuna seda töötasu ta kahjuks väärt ei olnud.
Põrandatel oli näha tolmuseid jalajälgi ja trepil olid lausa mullatükid. Igast muud asjad, millele eraldi viitasime olid ka tegemata. No ja üldse olukord majja saabudes oli pisut nukker – muru niitmata, kõik kuidagi pillapalla, esimese korruse esik kõle ja räpane. Õnneks kiirel vaatlusel külalistetoad olid ok( kuigi ühe põranda pesime üle) ning õnneks pesud olid pestud ja triigitud.
Meil oli ikka väga piinlik koos külalistega saabuda. Ja väga piinlik on ka kõigi külaliste ees, kes vahepeal meie juures peatusid – ilmselt olukord oli sama. Esmamulje võis ikka väga halb olla.
Igatahes esimesed 2 täis pikka päeva kulusid mul ja Kertul kõige korrastamisele. Et jah… sellise tasu eest, mis Gruusias on räigelt ülemakstud, oleks eeldanud vähe kvaliteetsemat teenust.
