Paar nädalat tagasi pidime sõitma teise linnaotsa, et minna rõduplaate vaatama, kui järsku Pärke hakkas autos seletama, et tema tahab lehma.
No mis meil siis muud üle jäi, kui keerasime suvalise tee pealt maha linnast välja, et näidata Pärkele lehma.
Ja kohe nurga taga vaatasid vastu meile hoopis lambad, keda parasjagu suurde aeda karjatati. Peatusime, et Pärkele lambaid näidata, sellepeale tuli karjataja mõne aja pärast meie juurde ja kinkis Pärkele suure peotäie maasikaid :).
Jätkasime teekonda. Juba mõni maja edasi leidsime ka lehmad ja tegime lehma drive-ini. Kuna aias olid koerad, hakkasid need meie peale kõvasti haukuma. Peremees tuli vaatama, et mis jama on – miks mingi auto seisab tema aia taga pikemalt ja vahivad tema aeda. Eestis oleks raudselt üles pandud kuhugi “Märgatud Tartus” gruppi, et “inimesed, olge ettevaatlikud, välismaise välimusege tegelased hiilivad teie aia taga!”.
Niisiis härra tuli meie auto auto juurde. Teretasin ja ütlesin, et näitame lapsele lehmi :). Tegime kiire tutvumise, kes me oleme. Ilma pikema jututa küsis härra, et kas mu kõrval istuval Kertul load on. Kuna küsimus tuli nii ootamatult, ei registreerinudki sisu kohe ära- et noh, kuidas see nüüd asjasse puutub. Pärast mu paari sekundilist kokutamist ütles mees kohe, et tulge minu juurde sisse, hakkame veini jooma, las naine sõidab pärast :D.
Otsustasime siiski selkorral teekonda jätakata, sest noh, eesmärk oli ikkagi ehituspoodi jõuda. Vähemalt meil. Pärkel oli eesmärk lehmi näha.
Otsustasime, et vaatame kuhu tee viib, kui juba siin olime. Õnneks google maps on olemas ja ära me ei eksi.
Ühel hetkel jõudsime mingite pooleldi lahtiolevate väravateni. Ma olin enam kui veendunud, et see on kellegi karjamaa. Aga no google maps näitas ju teed. Ja näitas lausa, et see sama tee läheb kiirtee alt läbi. Ütlesin veel Kertule, et söön oma mütsi ära, kui siit saab kiirtee alt läbi.
Oi kui maitsev müts oli.
