Otsustasime auto ära müüa. Lihtsal põhjusel, et oleks vaja midagi natuke kõrgemat, millega saab pisut teelt maha keerata ja mida oleks ka julgem välja rentida, kui praegust masinat, mille bumper pidevalt aukudes läbisõites vastu maad lohiseb.
Tegelikult vist oleks auto müügi jätnud järgmisse hooaega, kuna lähiajal on tegelikult ilma autota väga keeruline (kohe kohe hakkab pihta rõdude remont ja siis on vaja mööda linna pidevalt ringi kärutada). Aga miks müüsime juba praegu? Selle jaoks peab tegelt natuke ajas tagasi minema.
Nimelt viisin detsembris auto õlivahetusse. Korralik õlipood ja esindus peatänaval, mitte mingi suvaline koht. Proffid ikkagi.
Mõni aeg hiljem tekkis aga olukord, et autos hakkas natuke tunda andma sihuke kerge kärsahais. Väga tähelepanu sellele ei pööranud, kuni ühel hetkel muutus salongis silmaga nähtavaks sihuke suitsuvine. Tegemist siis õli kärsahaisuga.
Vaatasin õlitaset ja selgus, et see on üle normi. Viisime auto tagasi õlivahetusse ja küsisin, et wtf?
Eks loomulikult hakati kohe ajama, et midagi muud on viga. Õlitase oli üle normi liitri võrra.
Ilmselt olid nad õli sisse kallanud vana õli koguse järgi. Nimelt käis auto paar päeva meie sõprade käes rendis ja neile tundus, et õli on liiga vähe ning heatahtlikult panid nad õli juurde. Tegelikult oli õlitase normis.
Ühesõnaga, “proffid” ei vaevunud järgi vaatama, mis kogus peaks minema. Õlivahetuses ma kaugelt veel nägin, et töömees kontrollis pärast vahetust varrast ja tegi natuke kummalist nägu. Tegelikult sellel hetkel oleksin pidanud ise minema üle kontrollima…aga… nagu ikka, kipun ma alati heas usus eeldama, et kui ma ostan kellegi käest teenust, kes on sellele spetsialiseerunud, siis ta ka oskab oma tööd.
Järjekordselt eksisin. Ettekiirustavalt võin öelda, et mootor, mis käis nagu kellavärk, jooksis uue omaniku käes kokku.
Igatahes auto müümine oli omaette nali. Siinkohal pean mainima, et ma vihkan autode müümist, vihkan sellepärast, et inimesed tulevad ja vinguvad mingi 10+ aastat vana auto kõrval, et miks on siit sihuke ja sealt sihuke. Tegelikult vist kõikide kasutatud asjadega on nii..
Näiteks Eestis me rehvitöökojas müüme veel siiani kasutatud rehve ka, siis seal oleme endale teinud lausa reeglistiku, et kui keegi vingub mingi 10-20 eurot tükk rehvi juures ja üritab kaubelda, siis me alati viisakalt tõstame kauba riiluisse tagasi ja ütleme, et “pole problemi, lähme tellime teile uue, uus on ~150 euri tk”. Siis tavaliselt kaob kauplemine ära. Aga auto müügiga nii lihtne pole. Ja kasutatud autosid müües alati “otsitakse lolli” kellele auto ära parseldada, sest reeglina keegi ju ei müüa korralikku tervet autot.
Igatahes tulles tagasi teemasse, siis me Gruusias otsustasime, et teeme mingeid asju nii nagu siin tehakse.
Näiteks selle bemmiraipe otsustasin ka osta sp, et siin on täiega teemas selliseid ossiautod.
Ja siis otsutasin, et peab mänguga kaasa minema ja auto peaks ka maha müüma nii, nagu siin tavaks “auto on ideaalses seisukorras”.
Tegin müügipildid ja panin kuulutuse üles. Palusin sõber Mirol aidata müügiga, et tema number läheks kontaktiks. Kuulutusse panin muiduagi lause, et HINDA EI TINGI.
Esimese 10 minutiga oli mitmeid helistajaid, Kokku oli üldse paarkümmend helistajat, kes kõik üritasid hinda kaubelda ja otse minu kontakti saada. Enamjaolt tunti huvi, et kas on originaalis 3.0 bensumootoriga ja ega pole jaapani verisoon (millel siis rool on teisele poole tõstetud). Igatahes ühel päeval saabus kõne ühelt kasahhilt, kes uuris, et kas tasub Batumist kohale sõita vaatama. No, loomulikult tasub ju. Täpselt nii nagu siin kombeks – tule tule, ideaalne pill on. Mõned tunnid hiljem oli ostja kohal. Niisiis hakkas lollimängimine pihta.
Esiteks käisime rehvitöökojas rehvi pumpamas, mis koguaeg tühjaks vajub ja siis ostsime poest 3 lõhnakuuske, et kärsakat autos peita.
See oli ikka eriline komöödia, et vahetult enne kokkusaamist ja ka sel ajal kui ostja autost välja läks telefoniga rääkima, lehvitasime autos kolmekesi (no kes siis autot üksi müüb, ikka koos kahe sõbraga) lõhnakuuski, et haisu hajutada. Ja nii mitmeid kordi :D.
Igatahes ostja jättis mulje, et ta teab kõike selles bemmist. Niisis mõtlesime ja mõtlesime, et kas peaks mainima, et passis on 2.0 mootor mitte 3.0 mootor. Otsustasime, et ei hakka eraldi mainima, et ju ta teab ise ka, kui kõike autost teab.
Ostja tahtis ka auto alla näha ja diagnosti teha. Loomulikult Miro teadis head kohta kuhu auto viia ning helistas oma sõbrale gruusia keeles, et toome ühe bemmiraipe sinna, et pead taeva ja maa alla kiitma seda.
Niisisi käisime kuskil töökojas, kus mehaanik kiitis, et see on vist parim bemm, mida ta näinud on, ning diagnositka seadmest näidati ostjale ainult neid lehekülgi, kui vigu polnud.
Lõime hinna osas käed, 3900 USD. Täpselt sama hind, millega ostsin. Selgus, et tal polnud sularaha vaid oli vaja välja võtta ning see võttis terve päeva, mööda erinevaid kontoreid ja sularaha automaate. Lõpuks jõudsime ARK-i. ARK-is peab auto vin koodid ette näitama mingis putkas (kus juures seisavad samas järjekorras kõik inimesed relvadega, mida ette näitavad).
Seal on nii, et kui uut numbrimärki tahad, siis pead vanad eemaldama ja tagastama.
Ja siis selgus äge asi, et ARK-is ei saa kaardiga maksta. Kell oli juba palju ja ma ei tahtnud enam riski võtta, et jääb homse päeva peale..Mis mul siis muud üle jäi, kui maksin ise selle riigilõivu 400 GEL ( ta võttis enda nimele numbrimärgi ka ). Tänaseks ma muidugi sellest rahast pole sentigi näinud, ainult lubadused.
Igatahes läksime koos uue auto passi järgi kõrvalasuvasse putkasse ning sealt läbi akna hüüdis tädi, “bmw 320”. Kuna me olime ainsad seal järjekorras, siis ostja küsis, et “bmw 330 mõtlesite?” Tädi vastas, et ei 320 passis. Ja siis küsis ostja, et originaalis polegi 330 siis või?
Järgmisel päeval kirjutas auto ostja mulle, et sai trahvi ülevaatuseta sõitmise eest. Wtf? Ülevaatus kehtis ju mitu kuud veel. Aga ei – siin on ülevaatus numrbimärgile, et kui numbrimärki vahetad, pead ülevaatusele uuesti minema. Täiesti nonsenss. Ja ostja ei saanud ülevaatuselt läbi, kuna katalüsaatorid olid ära võetud (seda ma muidugi ei hakanud varjama ja ütlesin eos, et ilmselt on tühjaks tehtud, kuidas siis muidu :D).
Oi blin, kuidas karma saab mu selle müügi eest veel kätte. Aga teisalt – nii asi siin käibki – ise olen mõlema auto ostuga siin sarnaselt millegagi üle saanud, rääkimata sellest, et kui lähed sõidad teise linna järjekordset “ideaalses seisukorras” autot vaatama :).
