Järjekordne jutujärg teemal “imelikud kassasüsteemid”.
Nimelt väga paljudel poodidel on siin kassalindid, noh nagu Eestiski. Kõik normaalne ja tavaline.
Aga… sinna on ju mega hea asju peale panna, mida müüa ja tegelikult need ongi mõttetud asjad, sest kõik saavad ju ise ka kaupu käsitsi edasi lükata.
Kõik õige, Iseasi, kas kassalindi süsteem investeeringuna seda ära tasub, et sinna peale šokolaadid müüki panna.
Veel pisut kultuurilisi erinevusi.
Näiteks see, et eestlase jaoks siin kuskilt putkast ostmine või isegi suures poes järjekorras seismine võib olla vaimselt päris raske ülesanne.
Sellepärast, et “sul on ju korv asju täis, aga mul on ainult 1 asi käes” – järelikult võin sinust ette trügida. Või noh, teinekord trügin niisama ette. Või siis, mis on kõige klassikalisem: kui kuskilt saiakioskist midagi tellida, siis 100% keegi trügib samal ajal vahele ja sinu tellimise ajal küsib paki suitsu. Ja suits on kõige olulisem, see antakse alati kohe.
Ühesõnaga kui oled tagasihoidlik, siis ootad. Meie jaoks pisut võõras, kuid siin toimib ja keegi ei kurda.
Kunagi, kui Indias käisin, siis seal oli muidugi 5000x hullem, seal pidi lausa füüsilise jõuga ennast kehtestama ja lihtsalt suruma ennast järjekorrast kuhugi leti ette, kui kuhugi jõuda tahtsid :).