Eestis tähistatakse täna jõule, Gruusias aga tehakse seda uuel aastal. Ühtpidi on Eesti koos oma traditsiooniliste jõulude ning sellega kaasnevate tegevustega kaugel, teisalt aga saime kõik asjad justkui tehtud ja meeleolu on olemas.

Mis, me siis ära oleme jõulde raames teinud?
Kuna eelmine aasta püüdsin vaikimisi igalt poolt piparkooke leida, siis see aasta olin juba targem. Palusin päkapikk Kristilt endale tainast kaasa, kes oli lausa nii imeline, et tegi Pärkele eraldi piparkoogitaina, kus suhkur oleks asendatud mõne muu magusa variandiga. Seega tegime üleeile Pärkega piparkooke, tuba oli täis mõnusat lõhna. Pärke maitses hoolega tainast, aitas kujukesi vormida ning pärast ka ahjuplaadile asetada, muidugi suurem töö jäi mulle, aga ta käis siiski iga natukese aja tagant protsessidele kaasa elamas ja abistamas. Kristi oli valmistanud imehea taina, seega üks taina sats on tehtud ja viimsaed piparkoogid leidsid täna õhtusöögi kõrval otsa. Homme teeme jälle! 🙂

Piparkoogid! 🙂

Eile tegime perekondliku jalutuskäigu ning põikasime läbi ka väikesest osast surnuaiast. Meil polnud kellelegi küll küünalt hauale süüdata ja kirikusse ei hakanud ka magava lapsega minema, aga justkui taas üks osa traditsioonidest täidetud. Muideks, Gruusia surnuaiad on antropoloogiliselt väga huvitavad, olen kahel korral seal vaikselt vaatlemas käinud. Ja kahel korral olen näinud ka meie mõistes matuserongi, surnuauto tagaluuk hoitakse lahti ja kirstu kaas on sõidu ajal avatud. Ühsõnaga kui aega ja natuke huvi, siis soovitan vaikselt ja austusega jalutada veidi ka Gruusia surnuaias ja näha ka seda osa kultuurist. Meie, aga saime selle väikese nurga läbimisega justkui ühe linnukese kohustuslike jõulukommetega tehtud.

Lisaks sellele küsisin naabrimehelt veidi mandariine (kuigi meie enda puu kannab ka, aga ei taha ju seda silmailu rikkuda 😀 ). “Veidiks” see ei jäänud ja koju saabusin suure kotitäiega.

“Palun natuke mandariine.”

Mõni hetk hiljem oli pool kotti mandariinidest tühi. Pärkele meeldib väga mandariine koorida, seega jääb meile söömisrõõm. 🙂

Mõned hetked hiljem, kui mandariinikoorija hakkas tööd lõpetama.

Kuulasime healt kohalikult sõbralt, et laupäeval on südalinnas avatud väike jõululaadake, toimuvad kontserdid ja muidu vahva. Seadsimegi siis täna sammud südalinna poole, jõudsime sinna 14.00 aeg. Olime esialgu veidi segaduses, et kas nad nüüd pakivad ennast kokku või lahti? Vaatasime veidi ringi, imetlesime kuuske, kaunistusi ning selgus, et nad pakivad alles lahti. Iseenest ju loogiline, kui nende elu toimub enamasti õhtuti, siis miks nad järsku laada keset päeva peaks tegema? 😀

Jõuludega koos käivad ju ikka suhkruvatt ja popcorn. Ja neid müüjaid oli seal rohkem kui üks.. 🙂

Pärke magas, ilm oli ilus ja ega me väga koju ka ei kippunud. Otsustasime teha väga traditsioonilise jõululõuna- McDonaldsis! 🙂 😀

Imeline jõululõuna McDonaldsis 😀

Sealne tellimus võttis mega palju aega ja selleks ajaks kui olime toidu ära tellinud ning ära söönud oli ka laat enam-vähem valmis saanud. Tegime uue tiiru ja mida mu väikese silmad näevad!? PIPARKOOGID! Paar päeva enne seda olin just meie kohalikule sõbrale Davidile Kristi tainast tehtud piparkooki maitsta andnud ja ta ütles, et ei tunne sellist maiust. Kahjuks ei taibanud laadalt piparkooki osta ja maitse erinevust proovida. Huvitav kas oli selles, et meie piparkoogid olid väiksed ja glasuurimata või hoopiski ongi Kutaisi turul uudistoode?

Piparkoogid! Kutaisi jõululaadal!? Jehuuuu!

Tahtsingi enne tänast kohtumist Gruusia jõululaada piparkoogiga, veel kirjutada, et huvitav, et siin piparkooke ei ole, aga ometi on igal pool piparkoogi kujutised ning huvitav kuidas Shreki multikas Piparkoogimehike nende jaoks tõlgitud on või kuidas nad seda mõistavad. Uurisin muideks ka poes huviga nö jõulukorvikesi, seal olid sees enamasti šokolaadist jõuluvanad/jõulujänesed vms tegelased, kommikarbid ja vein muidugi.

Jõulumehe piparkoogimajake.
Piparkoogikeste aiake.

Vaatasime lähedalt üle ka nende väga suure ja uhke kuuse. Kaugelt tundus täitsa päriskuusk, lihtsalt mitte nö harilik kuusk, vaid mingi teine sort. Läksime lähemalt uurima ja selgub, et tegemist on siiski kunstkuusega, aga väga hästi tehtud kuusega. Pärt arvas, et suurim kunstkuusk mis ta elus näinud on, mul ilmselt ka.

Kutaisi jõulukuusk, muideks pimedas on tal veel ilusam! 🙂
Kuuseoks lähemalt vaadates. Väga korralik töö.

Ehk siis jällegi justkui üks traditsooniline tegevus tehtud, jõuluturul käimine. Jõulutaat ja esinemised ilmselt olid küll õhtupoole, aga mõtte poolest oli siiski tegevus taas tehtud.

Põikasime enne koju minekut veel turult läbi, et õhtusöögiks valmistada klassikaline jõulusöök- kartul, hapukapsad ja verivorst. Võtsime turult hapendatud kapsast, liha, kartulit ning puuvilju.

Hapendatud toodete lett, muideks see on kogaeg selline, kõhule väga hea.

Verivorsti ja peekoni olime Eestist kaasa smuugeldanud. Hapukapsaid tehes hakkasin juba vaikselt tundma nukrat meelt, et ei maitse nad kuidagi õigesti, aga pärast 1,5h podisemist võtsid kapsad lõpuks imehea maitse ning liha seal sees oli veel parem!

Hapukapsad koos liha ja rosinatega vaikselt podisemas.

Seega katsime piduliku jõulusöögi laua koos verivorsti, hapukapsa ja kartuliga. Kingitusi me omavahel pole Pärdiga teinud ja Pärke veel veidi liiga väike. Kuigi homme ärgates ootab Pärket siiski ka väike kingitus. 🙂

Verivorstid mõnusasti peekoni kaisus. 🙂

Sellised jõulud siis seekord meil Gruusias, vaatame kuidas asjad järgmisel aastal kulgevad. 🙂 Kauneid pühi teile kõigile, hoidke lähedasi ning pühendage üksteisele aega! 🙂