Eestis tööhooaeg sai läbi ja nüüd hakkab meie Gruusia hooaeg :). Seega tuli pagas pakkida ja asuda teele Kutaisisse, kuhu muideks on Tallinnast otselend :). Seekord on meil pagasis ehitustarvikute asemel üle 20kg suitsuvorsti, verivorsti ja juustu :). Lisaks veel üks 32kg pagas täis riideid ja Pärke sööke. Kuna me regulatsioone ei tea, siis peame endeid naljatades justkui narko-smuugeldajateks ja mõtleme läbi erinevaid skeeme, kes mis pagasiga võiks lennujaamast väljuda (no tavaliselt suurte pagasitega kutsutakse kõrvale küsitlustele või läbivalgustamisse).
Suitsuvorsti “probleemist” rohkem paneb aga mõtlema see, et mis meid ootab ees? Milline on aed? (kuuldavasti oktoobri keskpaigas, mil sõbrad meie juures peatusid, olla lehm meil aias õunapuud järanud- no kurat, kust see sinna sai? ) Kas “meie” kass on veel alles? Kas maja on üldse alles või naabripapi on jälle lõket teinud või skorpionid on mingi suurema peo korraldanud?
No mingid üllatused peavad ju ees ootama, selles me ei kahtlegi. See poleks lihtsalt võimalik, vastasel juhul poleks see ju Gruusia.
Igatahes läbisime tolli külma närviga, vorste ei deklareerinud ja vahele ei jäänud :D. Juba mõni minut hiljem olime taksos ja teel kodu poole.
Taksosõit on alati Eestist tulnuna “omaette katsumus”. Eestis oli ju ligemale -10C ja viimastel päevadel tuisu/tormid, Gruusias aga isegi öösel +10 C. Alati tähendab see seda, et koju jõuame läbi higistatuna, sest vaesel kohalikul Gruusinist taksojuhil on ju loomulikult autos küte põhja keeratud. Loomulikult palusin ka temperatuuri alla võtta, mille peale grusiin tegi suured silmad ja küsis igaksjuhuks imestunult üle, et ikka “Vähemaks? Oled kindel?” ja keeras puhuri 30 kraadi pealt 26 kraadi peale. No jah, jõudsime jällegi higistena koju :).
Ca nädal tagasi tehti meie trepile mürgitamine ning majja minnes esimese asjana tunneme ränka kemikaalide lõhna. Selge, otsustame, et peab esikut vältima ja tuulduma panema kõik võimalikud aknad. Üllataval kombel põranda mürgitajad polegi mingit jama kokku keetnud – pole poriseid jalajälgi või konisid igalpool. Võibolla on asi selles, et kohalik sõber Giorgi organiseeris kõik ;). Ja üleüldse kõik on ilus ja korras – ei mäletagi, et 2 kuud tagasi maja nii puhtana ja korras sai maha jäetud.
Ja mis meile kui eestlastele ikka rõõmu pakub on see, et sidrunipuu on nii lookas hiiglaslike sidruneid… ja mandariini puu kannab ka see aasta! Mega äge. Olen ikka kõigile öelnud, et see sidrun, mis puu otsast võtad, on hoopis teine, kui see mis poest saad- nii et puhas rõõm on neid süüa.
Lubasin, et ilma üllatusteta asi ei möödu – esimene asi, mis silma hakkab on see, et meie kööki on kolinud hiired ja kapis korraliku hävitustöö teinud. Ei pea olema just sherlock holmes, et saada aru, et tegemist on Gruusia pärismaalastest hiirtega, sest puutumata on kõik mõnglid ja muu kahtlane kraam, vaid ära on söödud ainult sifkad, mis on siin kandis väga popp inimeste seas.
EDIT: mõned päevad hiljem seda läbu koristama hakates sai selgeks, et siiski on kaubaks läinud kõik hea ja parem kapist. Ainult aru ma ei saa, kui kapp oli täis hunnikutes kraami, siis mis valu oli kanalisatsiooni lõdvik läbi närida :). Tulemuseks siis see, et pea kõik vesi, mis kraanist alla lasime on üle ujutanud kapi sisemuse ja rikkunud riiulid.
Ja teise asjana on otsustanud meie üks magamistoa kliimapump, et tema enam koostööd ei tee ja sooja ei puhu. Kui tahate, võin külma puhuda või õhku kuivatada, aga kui soojendus režiimi peale panna, siis vahin niisama ja ei puhu. No tore, saab kindlasti olema jälle üks vahva seiklus garantii asja ajada ja “masteritega” jageleda.
No vähemalt teil, head lugejad, saab sellest jälle kindlasti palju nalja seda kõike lugeda… nii et midagigi head :).
