Gruusias üheks populaarsemaks ringi reisimise viisiks on palgata kohalik giid autoga. Niisiis käisime ka meie suvel päevasel tripil koos kohaliku sõbra Davidiga veits ringi kolamas :). Muideks, saame külalisi aidata nende trippide korraldamisega.
Valisime tripi suunaks Racha mägise piirkonna, mis pole selline tüüpiline Kutaisis peatuja sihtkoht. Täpsemalt siis käisime veits mägedes kolamas, mis oli üliäge kogemus. Juba parklas avanes uskumatu vaade mööda mäeserva alla.
Ilm oli kodust startides traditisiooniliselt palav, aga mäkke jõudes oli juba tunne, et peab pusa peale panema.
Kuna kommunikatsioon oli kõigil osapooltel puudulik, siis parklas juba selgus, et Kertu õde ei saa üles tulla, sest tal olid plätad. Õnneks polnud tal selle vastu midagi ning ta võttis Pärke enda hoolde.
Ca tunnike mööda kive, metsa ja mudamatkamist ning siis pidi kettide ja köite abil mööda järsemaid “kaljusid” üles ronima.
Üleval oli lummav vaade!!! Vähemalt nii ma tahaks öelda… sest meil ei vedanud, väljas oli ilm pilvine. Lõpuks natuke selgines ning koht tundus ikka väga äge- kuskil suure kivimüraka peal mäe tipus, kust avaneb 360 kraadi panoraam vaade. Mäe tipus oli hunnik riste, küünlaid ja herilasi. Ei tea mida need seal tegid, aga ma ikka sain sutsaka ära ka.
Järgmiseks suundusime ujuma, sest jalad, käed ja nägu olid ronimisest ikka pisut porised. Ujumiskohas oli maagiline udu või pilved, mis silmnähtavalt kiiresti mägedelt järvele lainetena tuli. Väga lahe kogemus. Kahjuks pildi ei taibanud teha :D.
Siis käisime veel ühes Gruusia uhkemas Nikortsminda katedraalis. Kirikud on täitsa vaatamist väärt siin riigis.
Järgmisena käisime väikest juga või koske vaatamas, mis sai üldse turismi atraktsiooniks tänu internetile.
Nimelt keegi oli kuhugi facebooki vms postitanud pildi, endast joa taustal, millel on südame kuju. Pärast seda sai see koht populaarseks ja riik rajas eraldi korraliku asfalt tee sinna :).
Ja siis õhtul viimane peatus – veiniistanduse külastus koos õhtusöögiga. Veiniistanduste külastamine on väga populaarne tegevus Gruusias, kus tutvustatakse veini valmistamist ja toimub degusteerimine. Enamus kohtades saab valida lisaks degusteerimisele ka õhtusöögi.
Meiega ühines ka istanduse peremees ja istumine venis päris pikale. Nagu eestlastele kombeks algul ei saanud vedaama ja pärast ei saanud pidama. Ära minnes ostsime veel hunnikuga veini kaasa ja saime kingituseks veel pudeli maja chachat(puskarit).
Ära minnes mõned kilomeetrid eemal selgus tõsiasi, et kõvem degusteerimine oli juba oma töö teinud ja istanduse peremees helistas, et unustasime kõik oma ostetud kraami maha :D.
Tagasiteel oli kõigil tuju hea ja David pidi terve tee kannatama kõva heliga soovilaule, Eesti rahvuslike laule ja kaasalaulmist. Ma tean, David, et Sa loed ka seda blogi. Anna meile andeks, et pidid meid kannatama :D.
