Ma enam ei suutnud vaadata kuidas Pärke kassi fännab, teda paitada tahab ja üldse olla tema suurim sõber. Üks päev nägin, et tal on kirbud, siis juba hakkas mõte edasi tööle, et mine tea äkki on mingid putukad kuskil veel, kannab mingeid haigusi ja nii edasi. Ja noh, ega neid kassipoegi ka ei taha. Niisis käisin Pärdile paar päeva närvidele, et viime Iisu ära arsti juurde. Vahepeal käisin ka loomakliinikus uurimas, et kas peab aja panema ja kuidas üldse läbivaatus käib. Öeldi lihtsalt, et too loom siia ja vaatame üle. Üldiselt mõeldes, et las ta olla peast veidi segi, väga palju katsuda Pärkel teda ikka ei luba, aga vähemalt on ta igast jamast terve ja kassipoegi ehk ka ei too. Ja meie rõdul elab ta ju nii ehk naa, süüa ju annan ka, las ta siis juba olla terve loom ja Pärke oma esimene Iisu.
Ühel hommikul sai siis Pärt piisavalt ära räägitud. Panin endale paksu fliisi selga, kassi panin lina sisse, igaks juhuks vorst taskusse ja algas sõit loomakliiniku poole, õnneks pikk tee polnud, siinsamas mäe all. Iisu tahtis veidi ära põgenda ja oli närvis, aga liiga mulle ei teinud.
Kliiniku ukse avas vahva mees ja küsis kohe, et kuidas saab ta mind aidata, inglise keeles kusjuures, huvitav kas ma olen siis tõesti nii välismaalase näoga? 😀 Andsin siis märku, et meie rõdul elab kass, kelle tervislikust seisundist ma midagi ei tea, aga tahaks et ta oleks terve ja sobiks lapsega kokku.
Juhatas ta meid Iisuga taha tuppa, panime Iisu lauale ja hakkas teda siis uurima. Esmalt arvas ta, et meie Iisu on isane, ma ikka veensin ta ümber, et ei ikka emane, siis kontrollis ja pidi minuga nõustuma. Iisu on kusagil aasta või poolteist vana ning heas tervislikus seisukorras. Pärt ja Pärke jõudsid ka varsti meile järgi. Iisu oli arsti laual ja üsna šokis, ei tahtnud ta kuhugi joosta ega põgeneda, nõustus kõigega mis temaga tehti. Ja ega tegelikult väga palju ei tehtudki, tehti vaktsiini süstid, 💉 vaadati üle, kirjutati pass 📝 ja anti ussirohi kaasa. Aa tegin arstile huumorit ka. Eelmisel päeval olime vaadanud Pärdiga mingit imelikku filmi, kus naine väitis, et tema lapsel on maod kõhus ja no ei tulnud inglis keeles enam normaalne termin usside jaoks meelde, nii et ütlesin ka, et “What About snakes in her stomach?” 
Arst naeris selle üle veel mitu korda ja mõnitas 😀 Steriliseerimiseks pidime 7 päeva pärast tagasi tulema, sest arst polnud kindel, äkki juba on pojad kõhus. 
Aga nüüd sellest kliinikust endast. Esimene kord juba kui maad käisin uurimas olid seal igast loomad vabalt liikumas- kaks koera,🐕 kass magas riiulis, 🐱 mingi hamster oli laual 🐁. Seekord koeri ei mäleta, küll aga väike kassipoeg sibas seal igalpool ringi, kellega Pärke muidugi suureks sõbraks kohe sai. See oli ka Pärdi jaoks suurim hirm, et kui näiteks mõni lahtine koer seal jälle on ja üritab kassi rünnata, et kuidas see kõik toimib? Et kas nad Pärkega üldse tulevad kaasa. Samas kuidagi seal kõik töötab ja mulle iseenest selline õhkkond ja vabadus meeldib, eks muidugi natuke ohtlikuks võib ikka minna, tegemist on ju siiski loomadega, kellel on omad instinktid.
👨🔬 Arst ise küsis suht kohe, et kust me pärti oleme. Kuuldes, et me Eestist oleme küsis ta kiiresti, et kas seal on ka need kohutavad sääsed nagu siin? 😀 Vastasime, et ikka on, ja neid on meil seal palju, aga need ei aja nii hullusti ja pikalt sügelema. Selgus, et ka tema pole kohalik, vaid pärit Iisraelist. Ilmselt sellepärast kõnetas mind ka inglise keeles. 😀 Ütles, et on käinud Lätis ja Soomes tööd teinud, aga Eestisse polegi veel jõudnud. Väga vahva mees. Fun fact, arsti nimi oli Abi. Ütlesime ka, mida see eesti keeles tähendab.
Hiljem oli kuulda kuidas Dr.Abi nägi rängalt vaeva, et meie Iisu passi saada õiged vaktsiini nimetused ja asjad kirja, sest töötajad lihtsalt ei suutnud õiget leida vms. Omavahel igastahes käis valjuhäälne ja pigem kurjem vestlus.
Kui ma Iisu passi jaoks andmeid käisin andmas, siis küsiti kuidas kassi nimi on. Naabritädi järgi oleme aru saanud, et siin riigis kutustakse kasse ka Piisudeks. Nii ma siis ka ütlesin, et Iisu, nii nagu ka teie keeles kass, aga ilma P täheta. Hiljem passi pealt lugedes selgus, et kiisu pole kohalikus keeles mitte Piisu vaid Piso. Seega ametlikult on meie Iisu hoopiski Iso. Ja noh tegelikult tahtsime omanikuks siiski Pärke teha, sest see on siiski täielikult tema kass, aga Pärke pass jäi maha ning omanikuks sain siiski mina.
Kogu Iisu arstil käik koos ussirohu ja tema passiga läks maksma 90 GEL, ehk siis 31,85€.
Meie Iisu oli paar päeva pärast kogu seda arstil käiku väga madala profilliga, ei nägunud üldse ja oli selline vaikne tavaline kassike, 🐱 kes tahtis lihtsalt veidi hellust, süüa ja magada. Nädal hiljem oli aga tavapärane näuguja ja ettearvamatu käitumisega, nagu vanasti. Näis kuna lõpuks lõikama jõuame ja kuidas ta pärast seda üldse käitub.
Muideks, meie Iisu on Pärke magama panekus väga osav. Kui Pärke satub liiga kõvsti nutma, hakkab ka Iisu nurruma/mäuguma, mille peale jääb Pärke teda vaikselt kuulama ja uinub peagi. Kahjuks aga tahab Iisu magada ja olla Pärke juures, aga seda ma kahjuks lubada ei julge- Iisu on endiselt ettearvamatu käitumisega ja iial ei tea kuidas Pärke teda läbi une toksida või segada võib. Ka päevasel ajal kui Pärke nutab tormab Iisu talle kohe appi, pakub lähedust ja teeb häält, mis lahendab kõik preili mured. Püüame küll Pärkele selgeks teha, et Iisu ei armasta väga paisid ja süües ei tohi teda segada jne, siis ta ikkagi käib teda paitamas ning avastamas. Õnneks on Iisu Pärke osas väga salliv, mina siin paar korda olen hammaste ja küüntega mitte millegi eest saanud, aga õnneks mitte kõvasti. Loodame, et nii jääbki, Pärke on uhke kassiomanik ning nad armastavad teineteist suure helluse ja tolerantsiga 🙂 💞
