Üks esimesi lisandväärtuse projekte millele Pärt üldse maja juures mõtlema hakkas oli bassein. Kaalusime ühte kohta, teist kohta, kolmandat kohta. Mis suuruses peaks olema, kuidas kaevata, kes kaevab, kuidas siin kliimas vastu peab, kuidas hooldada, kas äkki jääb liiga külmaks jne. 🧐
Ühel hetkel, aga kirjutas Pärke vanaisa Arno, et meie poole on üks pakk teel, sünnipäeva kingiks Pärkele. Lisaks oli ka vanaema Eva saatnud teisi pakke Pärkele. Hakkas siis huvitav järje ajamine, kuna pakid kohal võiksid olla, kuna meil ju aadressiga endiselt veidi keeruline. Käisin vist kokku kolmel korral postkontris küsimas, et kas pakki on tulnud? 😀 Öeldi, et Sulle tuleb sõnum või siis vaata jälgimiskoodiga. Ootasin nii üht kui ka vaatasin internetist teist. Lõpptulemusena helistati, et teile on pakid ja kohe tuli ka sõnum, et tulge pakile järgi. Aga kokku nelja paki peale ainult üks sõnum. 🤨Seega pole ma siiani väga kindel kuidas see paki süsteem nüüd töötama peaks ja kuidas ma teada saan, et mulle pakk on. 🤷♀️
Põnevus oli ju suur, et mis paki sees on. Pärke muidugi leidis kohe suurele kastile muu otstarbe, selle otsas on ju hea ronida. Tema lõbu sai siiski mõneks hetkeks rikutud ja kasti avades tuli sealt välja teine kast- bassein! Nii, et päris basseini saame vaikselt edasi planeerida.
Basseini üles panek, aga võttis meil siiski ilmatuma aja. Küll oli maja juures liiga palju tegemist, siis ei teadnud me kuhu bassein panna, siis tulime juba korraks Eestisse, siis olid ilmad koledad jne. Eestist tagasi jõudes oli see, aga meie peamine projekt- bassein püsti saada! Kuigi tuleb tunnsitada, et Pärkel oli ka igapäevaselt baseeinikastiga lõbu laialt. Selle peale roniti istuma, üle, ümber, kasutati astmena, et keelatud kapi peale minna jne, variante mida peale hakata ühe kastiga oli ikka väga palju.
Kui bassein oli üles seatud, siis tuli oodata, et vesi soojaks läheks. Paar päeva hiljem kasutasime basseini mõnuseid. Mõnus jahutus kuumal päeval. Pärke jooksis ja lustis mööda basseini ääri. Terve naabruskond kajas kilgetest.
Ja siis saabus nädala aega tormi. Ei mingit basseini, täitsime seda vahepeal korduvalt, et tuul seda naabri aeda ei viiks. Viimaks kui torm läbi sai, siis oli bassein mulda, lehti ja kes teab veel mida täis. Järgnes pool päeva koristamist, poodides basseinikloori otsimist. Voilaa, pool päeva nautisime terve perega basseini, Pärkel loomulikult kõige rohke, sest vett armastab ta väga! Kui muidu vallutas Pärke igapäevaselt treppi niisama enda lõbuks, siis nüüd on tal eesmärk üles garaaži peale basseini jõuda. Muideks, Pärke oskab öelda ka sõna bassein. Aitäh vanaisa Arno ja vanaema Eva, selle vahva kingi eest!
