Otsustasime ikkagi eestlastele kombeks jaanipäeva pidada.
Kutsusime külla sõbra Giorgi Ukrainlasest pruudiga, naabrid ja ühe Iisraeli-Kasahstani paari, kes Kutaisis elavad.
Niisiis oli meil õhtu otsa korralik keelekümblus mitmes keeles, kuna kõik inglise keelt ei rääkinud. Vahepeal oli päris naljakas, et poole jutu pealt keegi ise arugi saamata läks üle inglise keelelt vene keelele ja vastupidi :D.

No ja muidugi enne pidu oli vaja ju ettevalmistused teha.

 

 

 

 

Lisaks oli loomulikult vaja Eesti õlut sebida 😀
Kurjad keeled facebooki grupis “Eestlased Gruusias” rääkisid, et Saku õlut müüakse Batumis ühes poes. Võtsin poega ühendust, et küsida, kui palju neil miskit on ja kas nad on nõus mul Kutaisisse saatma. Öeldi, et on aga ei saadeta. Käisin veel peale järgnevatel päevadel ja siis öelda, et pole enam saada.  Kurat seda teab, äkki keegi tõesti ostis kõik ära.  Kuniks ! 2 päeva enne jaanipäeva saatis üks eestlane mulle poest pildi, kus oli kõvasti Saku orginaali ja Manchesteri.
Niii. Leidsin ühe vahva inimese, kes oli nõus aitama transpordiga Batumi-Kutaisi, edastasin kõik poe andmed ning autojuht igaksjuhuks helistas poodi ette, et pangu kaup valmis. Poest öeldi, et pole, otsas on.
Kahtlane, krt kahtlane, kui varem juba öeldi, et otsas ja 2 päeva tagasi tehtud pildil on olemas. Uurisin pisut ja selgus, et olin vale aadressi andnud, Batumis on 2 poodi.  Kõne teise poodi ja vastus sama, et otsas on.
Ma ei jätnud jonni, palusin uuesti helistada ja öelda, et krt pildil ju oli 2 päeva tagasi. Siis öeldi, et aa jah, on küll, arvasime, et 0.33 purki soovite (sest olin facebookis viimase lausena küsinud, et mis muidu väike purk maksab).
Jehuu!  30 GEL ehk 10 euri transpordi eest ja juba õhtul ootas ukse taga meeldiv üllatus.
Ostsin loomulikult poe tühjaks orikast :D.

 

See on nüüd see koht, kus kõik tartlastest A-lecoqi fännid saavad oma nalju teha stiilis ” ei näe pildil õlut ” 🙂

 

Mis me ära unustasime? Ahjaa, ennast korda teha.

 

Kertu juuksuritega kohvitamas

 

 

 

Juuksuriskäik on ikka naljakas siin, öö ja päev Eestiga. Tempo on hoopis teine, terve lõikuse aeg käib elav jutustamine juuksuritel omvahel, kätega vehkides ja žestikuleerides. No ja Pärke nunnutamine ka muidugi. Ahjaa, siis vahepeal peab telefonis chattima kellegagi või youtubest laulu valima. Või siis hoopis meile Gruusia keelt õpetada :).
Kertu lõikus läks 8 gel, ehk alla 3 euro ja minu lõikus 12 gel, ehk 4 eurot. Lisaks sai Kertu veel tassi kohvi ja hunniku lapsehoidjaid. Väga vahva oli :).

Käisin taksoga veel kiirelt poes enne pidu, ning õnneks taksos jalgade juures vedelev saiatükike tuletas meelde, et peab “purit” ka ostma, ehk kohalikku lootsikukujulist saia.

 

 

Ahjaa, eestlaste jaanipävale kombeks muidugi sadas terve päeva mingit vihmalaadset toodet ka, samal ajal, kui Eestis oli vist parim suveilm :).

 

Kõik on valmis, aga kus on külalised?

 

Loomulikult kõik lõpuks tulid ja oli vahva istumine, vihm lõpetas trikitamise ja Giorgi tõi enda istanduse veini, mis maitses ülihäält. Hakkame tõenäoliselt tema veini enda külalistemajas pakkuma, ning lisaks võin öelda, et esimestele külalistele augustis/septembris soovikorral peaks ka jätkuma lõkkeõhtuid :).