Rubriik: Pärt

 

 

Järgnevad olulised majandusuudised Kutaisist.
Globaalne majanduskriis on võtnud võimust ka viimaks Kutaisis, Gruusias.
Nimelt kohapealsed Eesti korrespondid Kertu ja Pärt teatasid tugevast sidruni aktsia langusest. Aktsia langus jätkub tõenäoliselt veel ka homme ja järelmõjud languses on tuntavad ilmselt veel 7 päeva, mil sidrunid on värsked. Pärast seda võib prognoosida hinnatõusu, kuna värske sidruni nõudlus võib ostutuda suureks ja võib tekkida defitsiit.

 

 

 

“Head külalised ja sõbrad, kes meie juurde on tulemas. Andsime endast parima, et jätta teile luksus puu otsast korjata värsket sidrunit,  paraku 20+m/s tuul on 2 puu peale kokku puu otsa jätnud nüüdseks täpselt 1 sidruni! ” ütles külalistemaja väikseim eestvedaja Pärke, ning lisas, et “kuna see sidrun on minu haardeulatuses, siis ei pruugi see alles jääda, kuna see on ju nii ilus ja kollane”.

Vaatamata suurest sidruni aktsia langusest pole nutikad Eesti ettevõtjad jäänud käed rüpes istuma, vaid rakendavad värsket mahakukkunud sidrunit Itaalia ~20 kraadiseks meeleheaks- Limoncelloks.

 

 

 

Lisaks teavitati öisest 5 tunnisest voolukatkestusest ning hetkel on terve Kutaisi ilma ühe teenusepakkuja internetita, mida võib võrrelda Eestis nt Tele2-ga.

 

 

 

 

Ja see pole veel kõik! Tänaseks , ehk tormi kolmandaks päevaks on tugev tuul andnud enda panuse kohaliku majanduse edendamisele ja võtnud juba ~30 majalt katuse ja lennutanud katustelt alla veepaake.

 

 

 

Tänaseks võib ka kindlalt väita, et tuul on jõulude vastane, lükates ümber või murdes erinevaid jõulukuuski Imereti maakonnas.

 

 

 

Lisaks on siin-seal märgatud katseid suretada sularaha varimajandust, lükates ümber erinvaid makseautomaate linnas.
Tundub, et kohalikud pole end sellest siiski lasknud häirida ning jätkavad tavapärast elu ja sooritavad makseid tavapäraselt.

 

 

 

Eesti korrespondent Pärt on tänu katuse ning põranda paukumisele ja maja võppumisele juba kaalunud varianti naabrite poole pöörduda ja paluda abi ristimisel, saavutades nii jumalik kaitse enda katuse ees ning samas ka minetada ümbruskonnas ateisti staatus.

 

 

 

 

Kellele ilusad mägised vaated ja loodus meeldivad, siis äge päevatrip on St Giorgi kirik, koos vahepeatustega, edasitagasi ca 150 km.

 

 

Lisaks teepeale jäävatest ägedadest vaadetest on tee peal ka kaks koske. Kes külma vett ei karda, saab ka nendes ujuda ja ägedaid pilte teha.

 

 

 

“Ophitara Three cascade waterfall” – https://goo.gl/maps/sNAjRL7x6i8aBosX8

 

ning “Rachka waterfall”  https://goo.gl/maps/fzhcfZi4AsU7mnaBA

Tee peal saab võtta looduslikku mägivett “nutva naise pisarate allikast”

https://goo.gl/maps/KbGWHfqgB7S8EemBA
42.50683161139074, 42.637124245182925

 

S.t Giorgi kirikusse mäe tippu viib VÄGA äge tiira-taara mägitee, kust avanevad alla võimsad vaated. Mäest alla pudenenud kivikamakad teepeal annavad asjale võlu juurde. Tee lõpus on parkla, kust tuleb jalgsi matkata kiriku juurde (ca 30min-tund), kust avaneb panoraamvaade lumistele mägedele. Hiljem mäest allasõit on eestlastele, kes mägedega harjunud pole, samamoodi omaette elamus, sest allatulek võtab julgelt 40 minutit vaikse hoo ja käiguga pidurdades.

 

 

 

 

St. Giorgi Church –   https://goo.gl/maps/FyhUJ8KzhzFTaUS47

Isiklikult soovitame selle tripi ette võtta rendiautoga ning ajastada nii, et õhtuks päikseloojanguks jõuaks mäetippu.
Pakkige kaasa pudel veini, saiakesed ja pidage piknkik 🙂 Vaikus ja vaated on lummavad, õhtul reeglina ühtegi teist inimest pole ja õhk on mõnus, puhas ja rahustav. Üleüldse pole see populaarne turistide seas, seega ideaalne :).
Loomulikult on see tehtav ka taksoga/giidiga.

 

 

 

 

Muide kõik vaatamisväärsused on tasuta. Kiirematel reisijatel tõenäoluselt mahub samasse päeva veel üks tegevus, nt Sataplia rahvuspark või kuskil teepeal restoranis ajaveetmine, või pmslt tee peale jäävad koopad “Tetra Cave”, kus saab ka veini degusteerida.  Eks kõik sõltub, kui intensiivne reisija olla- kas tahate pildistada ja avastada või tormata punktist punkti. Meie arvestaks pigem ühe päeva tripiks, kuna me kipume pildistamis või söömispeatusi tegema või “keerame siit paremale, vaatame, kuhu see viib”. Lisaks väikelapsega võib natuke paljuks jääda liigne tormamine.

 

 

 

Ajaline valem muidu – Kutaisi St. Giorgi- puhas sõiduaeg ~2h, allikas ~5-10minutit, “Three cascade waterfall” ~30 minutit, Rachka waterfall ~1h, S.t Giorgi kirik koos kõndimisega ~2.5h, tagasisõit ca 2.5h, ehk kokku ca 8.5 tundi trip.

Samal suunal linnast välja jagub veel päevatripiks tegevust, millest kirjutan veel lähiajal :).

 

Kutaisi on küllaltki kompaktne linnake, vähemalt turisti jaoks. See tähendab seda, et enamus asju on tehtavad jalgsi.
Võib jääda mulje, et Kutaisis ülemäära palju tegevust pole, kuid tegelikult on see parim linn saamaks tunda ehtsat Gruusia vaimu.
Nimelt siin linnas 95% inimestest on grusiinid ja autentsemat linna on raske leida :).

Loetlen siis mõned tegevused suvalises järjekorras, mida siin teha.

 

 

1. Vanalinn, keskväljak, White bridge.
White bridge on klaassild kesklinnas, millelt avaneb äge vaade kivisele jõele. 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel on linna keskpark ja peaväljakul Colchis-i purskkaev, mida kaunistavad kuldsed loomad.
Mõnikord nädalalõppudel on keskpargis ja keskväljakul kohvikute päevad või muud vahvad üritused, kus saab head ja paremat süüa.

 

 

2. “Närvikõdi” armastajatele saab kesklinnast mäest üles minna köisraudteega, mis ei hiilga just esimese noorusega.
Köisraudtee viib mäe otsa lõbustusparki, kus asub vaateratas, mis on pärit ilmselgelt eelmisest sajandist ja samuti sobib adrenaliini taseme ergutamiseks. No kuidas kellelegi – mina pisut kardan kõrgust, aga vaade sealt linnale tasub ennast ära. Vaateratas maksab natuke üle ühe euro.

 

 

Lõbustuspargis on ka täitsa arvestatav restoran, kus suvel saab mõnusalt väljas istuda ning ka muid atraktsiione, mis lastele väga hästi sobivad.

 

3. Väljas söömine
Linnas ringi jalutades on hunnikutes restorane – üks parem kui teine. Ja mis eriti meeldiv, on see, et üheski ei pea kartma, et äkki on see liiga kallis. Isegi kesklinnas leiab restorane, kus nt õlle hind on 1 euro ja natuke peale.

 

 

 

Lisaks üllatab linn 24/7 avatud restoranidega, kus koguaeg on inimesed söömas ja joomas. Üheks populaarseimaks, kus muideks on parimad lihahinkaalid on El Depo.  See restoran on koguaeg pilgeni rahvast täis.
Huvitavaid restorane asub muideks ka pisut linnast väljas, näiteks Kvamli.
Osades restoranides on meie jaoks pisut võõrad n.ö boksisüsteemid, et iga seltskond saab enda boksi, kus aega veeta.
Vanalinnas, kohe klaasisilla otsa peal on Best Western Hoteli-i kohal ka katusekohvik, kus tasub väike vein võtta :).

 

4. Turg
See on kindlasti üks highlight, kuhu tasub mõned tunnid varuda ning minna ja ostelda ja maitsta kõike, mida müüakse.
Tegelikult on linnas (vähemalt) 3 turgu.
Keskturul müüakse kõike head ja paremad värsket kraami ja söögipoolist.
Bussijaama taga, McDonaldsi juures suurel turul müüakse kila ja kola  (ka seda tasub vaatama minna, ning seal on ka shoppamis võimalused nt riietele).
Ning kolmandaks on turg, kus lisaks värskele kraamile nii muuseas võid koju kaasa osta endale nt kanad, kuke või sea.

 

 

5. Jalutamine.  Võib tunduda lihtsana, kuid tegelikult parima autentse tunde saab Kutaisi tänavaid mööda jalutades ja siit sealt viinamarjade või muude saaduste puu otsast napsamine. Pole ka harv juhus, kus mõni kohalik ise pakub :).
Meie majast mäest üles poole liikudes näeb maalilisi vaateid nii linnast kui mägedest.

 

 

6. Bagrati klooster Kutasi linnas sees, ca 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel meie juurest ning Gelati klooster (taksoga poole tunni kaugusel linnast). Mõlemad  on 11-12 saj. rajatud, mida tasub vaatama minna. Isegi,  kui kirikutefänn pole, siis vähemalt minu meelest on seest need päris kenad :).
Bagrati kloostri juurest avaneb ka ilus vaade linnale. Gelati kloostrisse minnes on linnast väljas hea vaatega restoran Gelati Terrace.

 

7. Kutaisi on ideaalne koht päevatrippideks. Olgu selleks siis mägedesse matk autoga või jalgsi, kanjonid, koopad, väävlivannid  või hoopis midagi kolmandat. Kutaisi külje all asub ka üks sanatooriumite linn Tskaltubo, mis pakub lõbu nii spa fännidele kui ka mahajäetud hoonete fännidele. Ning läheduses asub ka köisraudteede linn Chiatura. Suusahuvilised saavad siit lihtsasti suunduda ka suuskuurortidesse.

 

8. Kutaisis sees või päevatripi kaugusel on ka veiniistandused, kus saab veine degusteerida, õppida veinitegemisest ning osades saab sama paketi võtta ka koos kohaliku õhtusöögiga.

 

Kindlasti on veel asju, mis hetkel ei meenu :). Kirjutame detailsemalt jooksvalt ka erinevate asjade kohta. Tegemist ja vaatamist jagub siinkandis ikka kõvasti!

 

 

 

 

Nüüdsest saan ennast naljatades pidada rahvusvaheliks ärimeheks, sest sai registreeritud mingi firmalaadne asi kohalikus avalike teenuste hoones. Maksis see siis 21 lari, ehk ca 9 eurot. Kui aus olla, ma ei teagi, mida see tähendab, et kas olen nüüd FIE ja saan (FIE firmapidusid korraldada) või midagi muud. Eks siis, kui vaja on, siis uurib lähemalt, mida see kõik tähendab.
Praegu aga tähendab see seda, et justkui on meil tegutsemiseks luba olemas siin külalistemajana. Aitäh kohalikule sõbrale Davidile abi eest :).

Nüüd siis teistsugusest progressist, mida ma juba kahtlustasin, et juhtub siin.. Kui muul ajal tegelikult asjad liiguvad siin võrreldes Eestiga ülehelikiirusel, siis detsembri lõpust kuni ca 17.jaanuarini on suht keeruline siin asju ajada…

Esiteks 17. detsembril sai seoses mittetöötava kliimapumbaga (ei puhu sooja, kõike muud teeb) poodi mindud muret kurtma.
Seal loomulikult müüa proovis mulle selgeks teha, et ma olen loll ja ei oska pulti kasutada. Natuke juba aimasin, et midagi sellist on ees ootamas, siis tegin eos kodus video. Näitasin siis müüjale videot.

Sellepeale ütles müüa, et kuule kammoon, 22 kraadi on sul pandud, see on vale ja et äkki sul on patareid üldse tühjad.
Vastasin talle, et mul kodus 7 kliimapumpa, proovisin teise puldiga ka. Siiski jäi müüja endale kindlaks, et “too pult siia, ma näitan, mis sa tegema pead”.
No kui keegi tasuta tsirkust pakub, loomulikult võtan vastu, seega käisin kodus ja tegin ka uue video, kus panin 30 kraadi peale ja ikka ei miskit.  Näitasin siis uut videot müüjale, mille peale ta kehitas õlgu ja proovis mu pulti oma seadme peal. Kehitas veelkord õlgu ja helistas paigaldajatele, et need tuleks ja vaataks üle, et ehk on paigalduse video – kui ei ole, siis peab Midea riiklikusse servisesse helistama.
Paigaldajad ütlesid, et täna ei jõua enam, aga homme kindlasti tulevad.
Järgmine päev polnud kedagi.
Ülejärgmine päev polnud kedagi.
Üleülejärgmise päeva pärast sattusin poest mööda kõndima ja müüja küsis, et kas paigaldajad on tulnud. Saanud vastuse, et mitte, helistas uuesti paigaldajatele, kes lubasid 100% täna tulla. Tänaseks on siis möödas kohe 3 nädalat ja siiani kedagi pole.

No suht tüüpiline igav garantii lugu nagu Eestiski, aga minu jaoks oli ka järgmine seik päris lõbus, kui lõpuks helistasin ise siis sinna tootja helpdeskile.
Sealt uuris näitsik detailselt, et mida ma täpselt teen pumba pulti kasutades. Ja siis küsis, et mitu kraadi panen. Ütlesin eos, et panen 30 (kuna noh, teate küll 22 on ju vale), siis selle peale ütles näitsik, et see on vale. 25-26 kraadi peab panema!

Tegin siiski selgeks, et saatku tehniku kohale, siis lubati, et nädala jooksul.  Möödas on 10 päeva 🙂 Ootame :).

 

Nii nagu ka mujalgi maailmas, siis paugutamine hakkab siin pihta juba nädalake enne aastavahetust.
Erinevus meil Eestist on see, et pauke müüakse igalpool ning tundub, et selle jaoks mingit eriluba vms vaja pole.
Lisaks toidupoodidele, supermarketitele, turgudele jne on näiteks suuremate toidupoodide ette  pargitud 3-4 autot, mille kapotilt või pagasnikust müüvad pealtnäha eraisikud rakette. Lisaks siis ka väiksemad kaupmehed, kes käivad ringi raketid käes ja pakuvad neid müüa.
Müüjaid jagub piltikult öeldes iga nurga peale.
Päris huvitav oleks äriliselt küljest teada, et kuidas see toimib, et kas on paar hulgimüüjat, kes annavad kauba n.ö realiseerimisse või tõesti ostavad eraisikud asjad välja – seljuhul, kui suur peab see kate kaubal olema, et see ennast ära tasuks, kui asjad jäävad kätte n.ö järgmist aastat ootama. No ok, tegelikult järgmist aastat ootama ei pea (Kutaisis tegelikult laseb keegi ilutulestikku iga päev, tavaliselt ca 00:00), aga siiski – tundub karm äri.

Seoses hullu paugutamisega tekkis enalgi mõte, et äkki peaks rakette ostma. Muidu nagu ei hooligi, aga siinses ühiskonnas tundub, et n.ö näitamisel on suur roll ja ehk jääb naabritele väga halb ja koi  mulje meist, kui lähme n.ö 00:00 tänavale ja pauku ei teegi.
Võtsin sammud veel õhtul poodi ilutulestikku ostma ja pärast seda, kui nägin, et normaalne patarei on ca 150 GEL, ehk üle 50 euro, otsustasin, et vot olengi koi – saan selle raha eest külaliste tuppa nt laua osta. Kusjuures pean tunnistama, et see paugutamine on nii ammusesse aega jäänud, et tundsin end rakette ja pauke vaadates väga ebakindlalt, sihuke piinlik tunne oli – tekkis tunne, et läheks ja paluks mõnel väiksel poisil endale osta, muidu nagu natuke imelik, 32a vana juba ja ostan pauke. Siin kultuuris oleks tegemist aga tegelikkuses täieliku valehäbiga, sest siin meie vanused viidavad aega tänaval, ajavad jutte ja loobivad neid samu piraadipauke meelelahutuseks juba nädal enne aastavahetust.

 

Üks asi, mis panime veel aasta viimasel päeval tähele oli see, et igalpool looklevad järjekorrad ja inimesed liiguvad karbid käes. Uurisime asja ja selgus, et Kutaisis ostetakse uusaasta ööks meeletutes kogustes kooke. Mõni koogipood oli täiesti tühjaks ostetud, teises aga oli palgatud tavapärasele 1-le inimesel lisaks veel 3 ning ratastel lükatavad koogi transpordialused olid paksult kooke täis.

 

Sättisime Kertuga end 2 tundi enne aastavahetust ülemise korruse “korteri” kööki, kust avaneb hea vaade linnale.
Lapsepõlvest on meeles Tartus Tähtevere linnaosas tava, kus 00:00 tuldi tänavatele, lasti pauke ning pärast seda käidi ümbruskonnas peredega ringi ja õnnitleti naabreid ja tuttavaid. Kui algul mõtlesin, et kaine aastvahetus oleks tore, siis üks hetk mõtlesin, et peaks siiski võimalust kasutama ja tänavale minema- see oleks suurepärane võimalus sulanduda veel rohkem meie naabruskonda ja saada rohkem tuttavaks inimestega, kellega senini pole võimalust olnud.  Seega tundus mõistlik plaan korralik põhi alla teha, et oleks vähe lihtsam ja lõbusam suhelda, eriti, kui keeltega on pisut probleeme.

Lõpuks saabus kell 00:00. Vaade meie rõdult on MEGA.

 

 

Soovisime teineteisele head uut aastat, vaatasime pisut ilutulestikku ja siis piilusime, mis ümber ringi hoovides või tänaval toimub.
Ca 00:05 kõrvalt naarbid ei tulnudki majast välja, teised naabrid oli näha, et piiluvad pisut aknast ilutulestikku.
Kolmas naaber, kellel on ka lapsed, jooksis õue, pani raketile tule otsa ja jooksis tuppa tagasi ja siis kõik aknast vaatasid seda.
Tänavad olid tühjad, mitte keegi ei lasknud tänaval rakette. WTF?

Ok, järelikult on kell liiga vähe veel – kindlasti tulevad üks hetk inimesed välja ning läheb peoks, mõtlesin ma oma peas.
Võtsime 2 pudelit šampust kätte ja läksime Kertuga tänavale naabreid õnnitlema. Kõndisime 150m eemal asuvasse tänavanurka, kus alati on kogunemised ja pidu. Isegi westerni filmidest pärit populaarsed heinakuulid ei lennanud tänavatel ringi ning läksime sama targalt koju tagasi.
Tundub, et aastavahetuse öö on siin puhtalt perekondlik tubane üritus, erinevalt meie ühiskonnast, kus seda tähistatakse sõprade keskel ja tänaval käib kõva lällamine. Arvestades, et kedagi tänavatel pole ja kui võimas on ilutulestik, siis paneb ikka küll kulmu kergitama. Veel üks huvitav erinevus võrreldes Eesti aastavahetusega on see, et ca 10 minutit ja aastavahetus on läbi, mõni üksik pauk veel tuleb kuskilt ja ongi pmslt kõik. Ilmselt siis sellepärast, et suundutakse tagasi??? tuppa perede juurde pidustusi nautima.

Head uut aastat!  Korralikust põhja alla tegemisest oli lõpuks saanud see, et erinevalt suurtest ootustest Gruusia pidustustele ja naabritega vennastumisele olin hoopis parm uus aasta ööl –  üksi täis :D.

Järgmisel õhtul, kui suundusime linna sööma, sõitsime läbi nurga, kus hängitakse ja kohe peatati meid kinni, sooviti head uut ja kutsuti pidustustele. Rahvast oli kõvasti, muusika mängis ja melu käis. Kõik väge äge! Linnas söömas  vastumeeli otsustaisn, et no ok, ei saa ju jälle võimalust käest lasta, kultuuri ja kohalikke kogemusi käest lasta ja otsustasin, et peab ka sinna peole minema  ja pisut kärakat panema. No ausalt, kaine peaga on seal ikka väga veider olla. Lõpuks kui koju jõudsime ja Pärke magama saime, võtsin sammud nurga poole koos samade 2 pudeli šampusega, mis eilegi. Ja jälle vaatasid tänaval vastu tühjad pingid. Mis seal ikka, läksin koju magama ära.
Sain aru, et siin ei ole seda kommet nagu Eestis, et pidu hakkab õhtul.
Siin hakkab pidu päeval, kui päike paistab ja on soe. Minu jaoks küll võõras keset päeva tina panna, aga ehk järgmine aastavahetus peab ennast ületama :D.
Selline saigi siis aastavahetus :).

 

 

 

 

 

 

Juhuu, saime lõpuks meie korteri nii kaugele, et köök on sees ja saab välja rentida :).
Radikad on veel puudu ja nipet näpet asjad, mis ei sega :).

 

 

 

 

Korter koosneb köök-elutoast, magamistoast , privaatsest vannitoast/wc-st.
Korteril on 2 rõdu – 1 väike maja ees ja maja taga väga suur rõdu, kuhu tuleb ka rõdumööbel :).
Korteris on diivanvoodi kahele ning kaheinimesevoodi. Lisaks võimalik korterisse panna ka lisavoodi :). Seega mahutab see kokku 5 inimest.

Korteris on ka kliimaseade, et ka suvel end hästi tunda :).

Hind üheks ööks on hetkel alates 35€ (1-2 inimest).
Kogu hinnakirja ja info leiab https://kutaisiguesthouse.com/?page_id=1825 🙂

 

 

 

Köögimööbli paigaldus väga väga ladusalt, valisin moodulid välja ja idee, kuidas paigadalda aknalaud, pöördusin poodi.
Võtsin igaksjuhuks paigaldaja auto peale ja näitasin päris elus ka asja ette, et kõik õigesti saaks. Juba järgmine päev olid paigaldajad kohal.
Kertu andis esimese asjana neile hariliku pliiatsi :D. Põhimees teadis juba kohe, et meie juures peab sussid jalga panema. Lisaks teise korruse rõdule olin ma pannud valmis alused, kus asju lõigata ja pikendusjuhtmed (korterist seest võtsin meelega voolu välja, et oleks vähem läbu koristada).  Ei tea, mis nad mõelda võisid, et on ikka kiiksuga eurooplased 😀 Seinad igatahes jäid markerist puutumata, küll aga töötasapind sai ikka pihta, seal jutid peal :D… ja no, mõni täke seinas jne.

Kertu ja Pärke valvsa pilgu all pandi mööbel püsti, ma hiljem tegin jällegi veeühendused.
Sama raha eest, mille eest saime kogu mööbli ja paigalduse, saab Eestis vist ainult ühe kapi.
Kokku läks mööbel koos töötasapindadega ca 230 eurot ja paigaldus ca 45 eurot. Jah, kvaliteet pole ilmselt võrreldav, aga me oleme väga rahul :).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tegelikult juba eelmine aasta sai meile allakorrusele köök ehitatud. Kui aus olla, siis võõras keskkonnas on küllaltki keeruline organiseerida sellist asja, kuna ei tea, kuidas siin asjad käivad, kaua aega võtab ja mis maksab.
Käisin läbi trobikonna poode, mis arvasin, et võiks kööke müüa ja silma jäi lõpuks üks pood, kus saab kappe moodulitena osta.
Ideaalne!

 

 

 

Panin soovitud köögi kokku ning tänu aknale ja nõudepesumasina soovile pidi küllaltki palju improviseerima.
Küsisin siis, et kaua läheb selle köögiga ja kuna paigaldada saab? Vastati, et homme. Eeem, päriselt ka vä?
Ma olen Eestis harjunud, et 2 kuud tuleb köök kuskilt poolast ning naljatanud alati, et ei tea kas hobustega toovad neid või…
Ja paigaldada saab ka juba kohe – no täiesti uskumatu kiirus on siin Kutaisis ikka asjadel.

 

 

 

Aga paigaldusel sai pisut nalja ka ikka – nimelt, esiteks, kui sa näed vastselt värvitud seinu ja sul on vaja märkida sinna mingid kõrgused, siis mida Sa selleks kasutad? No loomulikult permanentset musta värvi markerit ju!

Tundub, et see marker on üldse siinkandis teemas, sest meenub, et majja veetrasside tegija hakkas ka veeplaani markeriga toa seinale joonistama.

Teiseks, millest mul kahjuks, väga kahjuks pilti pole, on see, et mehed  kasutasid üht kappi aluseks, mille peal lõigata parajasse mõõtu erinevaid juppe. No ja siis kogemata ilmselt lõigati ühe kapi ukselt nurk maha.

 

 

Kertu pani seda kohe tähele ja vahetult enne seda, kui mehed teatasid, et köök on valmis, otsis Kertu prügihunnikust selle mahasaetud jupi välja. Niisiis mehed andsid märku, et köök on valmis. Ma siis küsisin, et oot, aga mis sellest nurgast nüüd saab siis?
Nemad selles probleemi ei näinud, võtsid PVA liimi kätte ja liimisid selle nurga külge tagasi.
Oi kui naljaks see välja nägi, sest saetera paksuse võrra oli nurk juba õhem ja see sinna kuidagi ename ei sobinud. Krt kui kahju, et ma pilti ei taibanud teha. Igatahes nad arvasid, et ei väga kena on ju. Panin ikkagi enda sõna maksma, et olge head mehed ja tooge uus kapiuks ;).

Köögi-saaga sellega minu jaoks muidugi ei lõppenud, sest vee, kanalistatsiooni ja elektriühendused pidin ma ise tegema (nemad seda osa ei tee). Seega jätsin meelega endale ka silikoniralli ja aknaaluse reguleerimine (seal veits custom lahendus), kuna väga enam antud mehi ei tahtnud usaldada :D. Aknaaluse pidin piikama madalamaks, et asi hää saaks.

 

 

Igatahes kulutaisn tunde ja tunde kraani ja sifooni ühendamisele, sest polnud seda kunagi varem teinud ja ühtegi juhendit kaasas polnud. Kraanikausile pidin ise teemantpuuri ostma ja augu puurima, sest paigaldajad seda ka ise ei teinud. Minu jaoks ühesõnaga hunnik närvikõdi ja närvitsemist, sest no ei saanud seda sifooni nii, et läbi ei tilguks.
Ja siis tagatipuks hiired sõid voolikud ära ja pidin kõik uuesti tegema :).

Igatahes sain teada, et siin tavaliselt ikkagi tellitakse kellegi käest valmis köök, mitte ei panda moodulitest niimoodi kokku, aga mulle tundus see parim lahendus, sest see on kõige kiirem ja pean kõige vähem seletam, mida tahan.
Köögimööbel tuli ikka sigaodav siin!

 

 

 

 

Eile oli minu (Pärdi) sünnipäev. Kertu käis pikalt peale, et peaks kuhugi minema, kuid kuna ilm oli kehv, siis olin ma eriline blokk.
Lõpuks siiski võtsin vedu ja otsustasime minna looduslikku väävlivanni.

 

 

 

Väävlivann asub Kutaisist umbes 40 minutilise sõidu kaugusel. Viimane 2 kilomeetrine lõik on väga auklik ja kohati oli tunne, et jalgsi saaks kiiremini. Aga vinguda pole mõtet, sest ilmselt, kui oleks ideaalne tee sinna, oleks seal ka rahvast 3 korda rohkem.

 

 

Vesi oli nii mõnus ja soe. Esimeses basseinis vesi soojem, teises kahes jahedam, seega ideaalne- sobib igale maitsele.
Väävlivannid on head erinevate nahahaiguste puhul, lisaks seedehäiretele ja veresoonkonnale. Lisaks väävlivann vähendab stressi ja läbi selle soodustab ka head und :).

 

 

 

Ilma teavitamata, et mul sünnipäev on, pakkusid kohalikud kohe enda kaasa võetud snäkke ja puskarit.
Kui saadi teada, et mul on ka juhuslikult sünnipäev, tehti loomulikult ka toostid. Eriti äge !
Kui kohalkud küsisid tänava nime, et kus elame, teatasid nad, oh, oleme ju naabrid. No loomulikult Gruusia mõistes naabrid, max 3-4km kauguselt naabrid :D.

 

 

Väävline looduslik bassein on tasuta ja pole turistide poolt rikutud.  Nahk jääb pärast pikaks ajaks väga mõnusaks ja pehmeks.
Vesi küll lõhnab pisut halvasti, aga sellega harjub kippelt. Ei tea, kas puskar tegi oma töö, aga huvitav oli see, et kuumaveevannist välja tulles külm ei hakanud. Kümblustünnis käies on minu meelest alati kõige ebameeldivam osa välja tuletamine, vahet pole, mis aastaaeg on- hirmus külm on alati. Seal aga huvitaval kombel seda tunnet ei tekkinud.

Panime enda to-do listi selle, et kui lumi peaks maha tulema, kimame kohe vanni, lumega võib see kogemus eriti mõnus olla.
Seega soovitus kõigile, kes siiakanti sattuvad, võtke piknikukraam kaasa ja  külastage seda looduslikku spad :).

 

 

Asukoht: https://goo.gl/maps/sPd5WSXjrQ7akuGm8
Kohale ehk kõige lihtsam minna rendiautoga, kuid vabalt saab ka taksoga ja sõit pole just teab, mis kallis. Edasitagasi võiks hind olla ligemale 25-30 eurot.

 

 

 

 

Selle hooaja ehitusplaanid on järgmised :).

 

1. Teise korruse rõdu plaatimine, piirded ja fassaad.
Hetkel on need kipakad piirded ohtlikud. Plaanis on teha metallist pikku-pidi pirded ja mustaks värvida.
Fassaad krohvida, elekter vedada, rõdu plaatida. Kogu see lõbu saab kindlasti väga kulukas olema, sest ainuüksi plaate läheb ühele korrusele 50m2 jagu. Ilmselt esimese korruse rõduni me sel hooajal ei jõua.

 

 

2. Radiaatorid paigaldada tubadesse.

 

Kuna otsustasime ikkagi keskkütte majale panna ja eelmine hooaeg sai radikatorud valmis veetud, siis nüüd oleks viimane aeg radikad paika panna, et küte stabiilsem, vaiksem ja odavam oleks. Kokku läheb vaja 13 radikat ning 2 kuivatusresti vannitubadesse.
Saatsin kõikidesse firmadesse hinnapäringud sellele kogusele, kuid ainult 1 firma vastas. Hind isegi sobib, arvestama peab ligemale 1000 euroga radikate eest + paigaldus.

 

 

Probleemiks on ka see, et osades tubades tuleb Avto ja ta paarimehe mökerdusi parandada, enne kui saab paigaldama hakata.
Ja vastakaid tundeid tekitab see, et kas panna kõik radikad korraga ära või jupitada, sest tegelikult köetavat aega on suhteliselt vähe – et kas nt üles korrusele on üldse mõtet panna külalistetubadesse see aasta… Alla nagu võiks igalepoole, sest ise ju elame siin, aga üleval ju koguaeg kedagi pole, saab ka kliimapumbaga hakkama.

 

3. Esimese korruse magamistubade pahteldamine ja värvimine.

 

Avto  ja ta paarimees tegid eelmine aasta ikka suht õudse kvaliteedi, seega  otsustasime toad uuesti üle pahteldada ja värvida.
Tegelikult esikus ja elutoas tegin seda juba ise ja jään isegi enda kvaliteediga rahule.. aga… oskamatule inimesele on see töö liiga rets närvi  ja ajakulu – et pigem kasutaks enda aega milleksi muuks, kui pahtlilabidaga närvitsemisele :).

 

4. Esimese korruse laed ootavad tegemist

 

Plaan on ära teha meie magamistubade laed, kips lakke ja vill vahele. Vill siis selle eesmärgiga, et ei kostuks nii hästi läbi ülevalt heli (eriti just kanalkatrasside heli, et kui vesi voolab) ning eks ka soojusehoidmise pärast oleks see hea :). Elutoa ja esikuse jätame ilmselt järgmieks hooajaks, puhtalt selle põhjusega, et raha ei kasva puu otsas.

 

 

5.  Saada valmis täielikult ja möbleerida külalistemaja teise korruse toad.

Hetkel on 90% valmis ainult keskmine tuba. Puudu on nagid, kardinad ja võimalik, et miskit veel.
Korterist on lisaks eelmainitutele puudu köök. Ja peretoas on olukord veel kehvem – sellest kirjutan millalgi eraldi.
Muidugi ei maksa sellest kirjeldusest ära ehmuda – tegelikult toad on ehitusliku poole pealt valmis ja mitmeid kordigi ka külalisi majutanud, seega tulge külla ikka :).

 

 

6. Kõrvaldada külmalekked majas

Tellida keldriaknad, et tuul ei puhuks meil otse põranda all, paigaldada uus garaaži viiv uks, mis hetkel on jube külmaalliks ning välja vahetada teise korruse vana uks, mis ausõna peal ees seisab ja nii heli kui külma jubedalt sisse laseb.

 

 

 

 

 

… ja saigi vist kõik. Eks kindlasti on hunnikutes pisiasju veel ning ka plaanis mõni väike projekt ette võtta ja ise midagi meisterdada. Hetkel seda listi lugedes tundub juba, et natuke on soovidega lõhki mindud, aga eks näis, kuidas kõik edeneb :).