Väike võimalus meie toetuseks
Lekkivale Gruusiale järjelugu suitsevast Gruusiast
Lekkivale Gruusiale järjelugu suitsevast Gruusiast
Gruusia suitseb… või noh grusiinid suitsevad. See lause on nii igav, et ei tasuks märkimistki… kui nad ei teeks seda igalpool.
Kui 2015 a käisime Gruusias esimest korda, siis suitsetati nt marshutkas(kaubikust liinibussis), nii et aknad olid kinni ja väljas oli 30C. Suitsetati restoranis, bussijaamas, igalpool, nii et okse tuli peale.
Õnneks see keelati nüüd mingi aeg ära ja igalpool ei lämmatata inimesi enam.
Nüüd aga tundub, et pea kõik mehed siin suitsetavad. Samas pole näinud mitte ühtegi! naist suitsetamas.
Jällegi igav lause, aga kas Eestis kujutaksid sellist pilti ette, et kutsud mingid töömehed enda juurde nt ust paigaldama ja esimese asjana panevad nad suitsu ette. Sinu toas. Kutsud aknamehed, kliimamehed, torumehed, küttemehed – vahet pole, kõik hakkavad sinu kodus sees suitsetama.
Ja “kirsiks tordil” visatakse koni lihtsalt sinu põrandale või aeda sidrunipuude alla. Täiesti pohui, kuhu koni lendab, mida kaugemale, seda uhkem. Prügikasti pole olemas. Ja seda ka tänavatel.
Kui esimeses ehitusfaasis oli mul sellest suva, et sees suitsu tehti, siis mõne aja pärast muutus see väga häirivaks. Eriti, kui oled maja ees trepi esise ära koristanud ja järgmine päev on see jälle konisid täis. Lisaks, kui alguses tundus see mõttetu probleemina, et nkn koristab maja ära, siis nüüd on sellest saanud nuhtlus, igalt poolt tuleb neid konisid välja iga koristuse käigus. Oleme terassi harjanud oma 5 korda ja ikka ja jälle ilmub mõni koni välja.
Isegi kui võtad resoluutsema seisukoha ja ütled, et majas ei tohi suitsetada, siis tehakse seda rõdul ja loomulikult pärast leiad jälle värsked konid enda aiast. Lisaks on täiesti tavaline, et tühi suitsupakk visatakse pohuilt sulle aeda või kuhugi toa põrandale.
Maasikaks tordil nägin ma pealt, kuidas üks töömeestest viskas kõik lõunasöögi pakendid lihtsalt üle ääre naabrikrundile…
Lihtsalt masendav. Pean tunnistama, et see oli/on üks mentaalselt raskemaid asju, mida taluda siin kogu selle asjaajamise juures, et su aed ja kodu lihtsalt lagastatakse ära…
Olen teoorias mõelnud, et edaspidi, kui tulevad töömehed meie objektile, siis peaks kohe konkreetne tõlgi abiga olema ja küsima töömeestelt, et kas suitsetate? Kui jah, siis näitama ette, kus on prügikast ning tegema reeglid selgeks, et kui majas sees suitsetate või kuskilt leian konid, siis võtab lihtsalt töötasust maha. Aga kuidas teha selgeks, milline filter on kelle oma, kui neid tuleb välja siiani igaltpoolt?
Kas hakata igaühele reegleid seletama või järel käima, kes käivad su krundil, s.t suvaline ehitustranspordi mees, hinnapakkuja, kuller, kes toob tehnikat või mehed, kes on tellitud prügi ära viima? Kuidas mitte olla oma reeglistikuga nõme ja mitte solvata mõnda üksikindiviidi, kellel võibolla on kahe kõrva vahel rohkem kui toss ja suudab mitte toas suitsetada ja konid panna prügikasti? Samas kas sellist töömeest on siin üldse olemas?
Veidraid silte Gruusiast
Lahendamatu pähklipureja piltmõistatus
01.03.2022
Piltmõistatus / tekstülesanne.
Raskusaste: Üliraske/lahendamatu*
Ülesanne:
Kui sul on ämbritäis krohvitükke, tellisetükke või muud laadset ja sa pead need majast välja viima, siis kumba hunnikusse selle sodi viskad? Kas a) või b)?
* senini pole trobikonnast Gruusia töömehest veel ükski seda ülesannet suutnud iseseisvalt lahendada.
Natuke Kutaisist ja miks just Kutaisi?
Natuke Kutaisist ja miks just Kutaisi?
- Siinsed inimesed on päris inimesed! Kutaisi grusiinid on täpselt need kellest me eestlastene kuulnud oleme. Väga avatud, külalislahked, sooja südamega, suured suhtlejad ja üldse ühed ülimalt ägedad inimesed! Üks kohalikest teadis rääkida, et 95% elanikest on grusiinid, see hoiabki selle linnakese nö päris. Ühtlasi praegusel keerulisel ajal hoitakse ühte ja omavahelisi rahutusi või muud ei ole. Ühtlasi ei olda siin pealetükkivad, mis meile eestlastele ju väga sobib, turul saab rahulikult oma soodu kulgeda, vahepeal küll keegi pakub et tule proovi seda ja teist, aga enamasti saad seal ise ringi vaadata ja toimetada. Kutaisi grusiinid ei ole veel turistidega nii harjunud, seega räägivad nad Sinuga hea meelega ja südamest. Samuti aitavad nad Sind täiesti omakasupüüdmatult.
Olles veidi rännanud ka Gruusias ringi, siis natukene võrdluseks teisest kahest suuremast linnast. Thbilisi on pealinn nagu pealinn ikka- inimesed jooksevad ringi, kõike on palju- turiste, kujukesi, vaatamisväärsusi jne. Külastamist on ta väärt ikka, minule isiklikult meeldis tänavakunst. Kutaisis seevastu on aga turiste pigem vähe, inimestel on aega ja nagu mainitud, siis on nad päris. 🙂 Bathumi on tuntud kuurortlinn, seal on inimesed turistidega harjunud, pigem vaadataksegi turisti kui liikuvat rahakotti ja Gruusia autentsus või ohooo effekt pigem puudub. Ja seal on rõvedalt palju venelasi! Teisalt, aga on seal rohkem tegevusi lastele ja ka täiskasvantule, pluss saab nautida Musta Merd.
Kutaisi inimesed tunnevad ennast vabalt ja hästi, nad püsivad hetkes. Ei ole väga harukordne juhus kui inimesed satuvad tänaval suurelt ja laialt jutustama, miks mitte ka laulma ja tantsu lööma, ilma mingi häbitundeta või kuhugi kiirustamata.
- Kutaisi on oma asukohalt peaaegu riigi keskel, natukene rohkem küll Bathumi külje all, aga sealt saab soovi korrale igale poole mööda riiki edasi rännata.
- Nagu ka eelnevalt mainitud, siis Kutaisi on rohkem mägisemas piirkonnas, seega on siin palju ilusaid vaateid.
- Kutaisi linn on võrdväärne Tartu linnaga, mõlemad on suuruselt teisel kohal riigis (Kutaisi vähemalt pindala poolest küll). Seega parajalt suur, aga teisalt piisavalt väike, et omada seal oma maja aga samas tunda, et päris linnakäras nagu ei ela ka (v.a kirevad kuked :D)..
- Lennühendus siia on mõistlik ja rahakotisõbralik.
- Linn jaguneb laias laastus kaheks. Vanalinn- kus on toiduturg, restoranid, pargid, jõgi ja niisama vahva. Ja siis nö kesklinn- bussijaam, suurem turg igast asjade jaoks, palju poode (ehitus, elektroonika, mööbel jne). Meie elame peaaegu kahe vahel, Gabashvili mäel, mõlemale poole minek jala, koos vankriga, võtab ca 20min.
Lekkiv Gruusia
Lekkiv Gruusia
Gruusia lekib, vesi vuliseb tänavatel, wc-des , vee ühendustes…
Korter, kus me algul peatusime, lekkis 24/7 wc pott ja sama oleme täheldanud ka teistes majutusasutustes.
Meie majja aga paigaldati uus veesüsteem ja igale poole, kuhu tuleb mingisugune vee väljavõtt said pimedad otsad ette pandud, kuna hetkel kraane ja asju pole.
Meister koos töömehega, kes paigaldasid veesüsteemi, pidi kordumatu arv kordi uuesti need ühendused lahti võtma ja keermeteipi vahele panema, et ei tilguks. Muideks päris tilgavabaks nad ei saanudki neid ühendusi.
Kui meil ajutine wc oli üleval korrusel, oli tilkumisega nii palju probleeme, et tilkus lausa läbi lae esimesele korrusele. Pärast 10-ndat korda lahti võtmist ja keermeteibistamist sain selle lõpuks pidama(vist).
Nüüd täna võtsin ette vannitoas kraanikausi veeühendused, et ümberringi pahtel ära kuivaks ja saaks hüdrotamise teha. Pärast kahte tundi vandumist, ligi 7 korda lahti ja kokkupanekut(proovisin ka koos eraldi ostetud kummitihenditega) ja valusaid näppe lõin ma lõpuks käega ning otsustasin poodi minna ja osta nende pimedate asemel wc regulaatorid, kuna need jäid kummitihendiga ilusti pidama. Kuna majja tuleb veel paar wc-d siis saaks need hiljem ära kasutada ka.
Aga võta näpust, poes müüdi kummitihendiga pimedaid! Ja pärast 30 sekundilist paigaldamist olid mõlemad vee väljavõtud täiesti kuivad!
Ma olin tegelikult juba vaimselt meelestatud sellega, et neil pole lihtsalt normaalseid juppe saada, kuna hiljuti majale paigaldati ka keskkütte ja see lekib ka kollektoritest ja põleti alt…
Nüüd ma olengi segaduses… keegi siin blogi kommentaariumis soovitas enda ehitusfirma siin teha. Kuna olen nüüdseks paar korda elu jooksul veeühendusi teinud ja mingil põhjusel on see paremini välja tulnud kui kohalikel spetsialistidel, siis mulle tundub et tulusam oleks siin teha koolitusfirma, küsida 100€/per nägu ja selle raha eest valgustada neid kummitihendiga ühendusi ostma .
Fck Russia
25.02.2022
(See postitus on olnud tegelikult ülesmineku ootel juba detsembri algusest, aga praeguses maailma situatsioonis on õige aeg see postitada.)
“Fuck Russia” – see lihtne ja tabav lause ühelt wc seinalt võtab täpselt kokku olukorra ja suhtumise Venemaasse Gruusias.
Kui Meigo pere ka veel siin oli detsembris, käisime üheskoos restoranis söömas.
Mina lahutasin Pärke meelt ja lennutasin teda mööda restorani saali ringi, kui kõrvalt laudkonnast üks härra mööda kõndis ja miskit gruusia keeles ütles. Vastasin talle vene keeles, et vabandust ma ei räägi gruusia keelt.
Tükk aega hiljem, kui ma jälle eemal olin, oli kõrval laudkond palunud mind nende lauda. Läksin siis nende laua juurde ning küsiti, et kust ma pärit olen. Saades vastus, et Eestist, nõuti vaatamata mu keeldumisele, et peame tegema koos ühe konjaki. Järgnes jutt elus ja olust ning üllataval kombel nad teadsid isegi Tartut. Krt ma just sel õhtul ei tahtnud üldse juua, aga ei saanud enne lauast tulema, kui oli mitu klaasi konjakit joodud ja kõht veel rohkem täis söödetud…. Mis aga selle jutu mõte on – mõte on see, et kogu see jutt toimus inglise keeles, sest kohe alguses tegi mulle üks härradest selgeks, et nad räägivad vene keelt küll, kuid ei tee seda minuga põhimõtte pärast ning pigem näevad roppu vaeva ja pursivad inglise keelt.
Üldiselt siin linnas ongi targem alustada juttu inglise keeles, mis sest, et vene keelt osatakse rohkem. Kohalike suhtumine Sinusse on parem, kui sa ei lenda vene keelega peale vaid proovid kõigepealt alternatiive..
Üks päev küsisid töömehed mu käest, et “kuule, miks sa Kutaisi asemel ei ostnud nt Batumisse mere äärde maja?” Vastasin neile et seal on liiga palju venelasi. Siis oli arusaada, et üks ütles teisele edasi gruusia ja vene keele seguga, et “ou, tead miks Petro ei ostnud maja Batumisse? Sest seal on liiga palju pidorassõ”
PIldil siis kleepsud, mis “kaunistavad” nii restorane kui autosid –
Elekter kõigub, juba jälle :O
24.02.2022
Mõned päevad tagasi muutus elekter väga ebaühtlaseks, valgus laes vilkus ja kuulda oli, kuidas võimsus jääb pumpadel vahepeal lahjemaks. Lõpuks läks elekter üldse ära. Tuli 0.5 sekundiks tagasi ja läks jälle ära.
Selgus, et viga oli tänaval elektrikilbis, kus juhe ei andnud kaitsmesse korrektselt voolu vaid sähvis vahepeal. Proovisime naabriga kruvikaga peale keerata ning saime lõpuks võbiseva elektri tagasi.
Järgmisel päeval sai kõne tehtud Gruusia “Eesti energiasse”. Mõne tunni pärast oli mingi tüüp kohal. Dressides. Eraautoga…. eem päriselt?
Olin juba vaimselt valmistunud selleks jamaks, et tegemist jälle mingi “masteriga”, kes teeb pakkumise ja toob kohale enda töömehe.
Aga võta näpust, tüüp ütles, et keeras kruvi peale aga tuleks kaitse välja vahetada. Ütlesin vastu, et loomulikult, tahangi välja vahetada, sp kutsusingi ta.
5 minutiga vahetas ta vana läbikärsanud kaitse uue Schneideri 63A automaadi vastu ja võttis selle eest 20 GEL – ehk 6 eurot.
Vot see on asjaajamine ja kiirus! Äge!